Minu 2008

Suurte Väravate aeg.

Surm. Armastus. Reetmine. Ja enne ning pärast kõike muud emaksolemine.


Ja tegelikult, kui ma nüüd mõtlen oma soovidele uueks aastaks, on need kõik sellised hästi lihtsad ja igapäevased asjad.

Et suuremad lapsed märkaksid enda järelt koristada.
Et tüdruku õigekiri ja poisi käekiri paraneksid.
Et pesamuna ei loobiks oma mänguasju.
Et ta kohaneks sügisel lasteaiaga.
Ja mina uuesti oma tööga.
Et mu ema tervis oleks korras.
Et mul oleks aega trenni jaoks ja lugemiseks. Et lugemiseks oleks kohe palju rohkem aega.
Et ma saaksin lõpuks juhiload.
Et /.../ /.../.
Ja et /.../ saaksid ikka /.../.

Jajah. Suured Soovid. Need tõelised. Õnn. Armastus. Lähedus.

Loomulikult -- jagugu neid neid nii mu ajaveebi külaliste, mu lähedaste, minu enda ellu. Kui ka see aasta on olnud raske, siis püsib ju ometi teadmine, et ankruketi lõpp on laulu algus.

Lähen katan koogi beseega.

Ilusat aastalõppu!