iibise pesast

Tuesday, December 30, 2008

Selver. Tavaline. Täismäng

Poodlus pesamunaga pole viimasel ajal, või noh, viimasel poolel aastal, just mu lemmiktegevus*. Õigupoolest ei armasta ma (väga ebanaiselik minust!) üldse eriti poeskäike, aga teatud määral olen ma siiski hakanud hindama nimetatud tegevust satelliidivabalt.

Täna olime siiski paariskahese meeskonnana. Võtta auto? Ei huvita! Suur käru pole kunagi loosi läinud.

Võtsime siis väikse. Lipukesega. Puuviljadest möödudes asetab pojanatt korvi kõige priskema õuna. Soostub vahetma oma hollandlase ka kotitäie poola õunte vastu.

Kaardiriiul on jägmine kiusatus. Pisikesi kingipakikaarte (100% puhas kitš ülinummide lapsukeste ja päkatsite ja lumememmedega) kuhjatakse korvi peotäitega. Õnneks märkab mu ilmsesti siis meinstriim-ilumeelega pojake eemal kuuseehteid. Kuni kaardid enam-vähem õigetesse pesadesse tagasi jõuavad, on ostukärus juba karp punaseid ja sädelevaid. Need sokutan tagasi, lubades minna järgmiseks piparkoogiriiuli juurde... kus paraku ostmiskõbulikke enam saada pole.

Pumpernickel näitab üles suuremeelsust ja lepib võimalusega panna kärru leib. Juba kolmas päts sattub olema õiget sorti.

Lihaleti juures on suurim kiusatus numbriautomaat. Mingil seletamatul põhjusel võlub teda aga äkitselt kott veisehakkliha, mille ma müüjalt saan. Seda ei tihata kärusse pannagi ning edasi promeneerides hoitakse lihakotti uhkelt käes kui kallisasja.

Kui kärru saab kohv, piim ning sihtgrupi esindaja nõudmisel ka Lotte joogid, selgub, et ühest pisikesest kärust jääb siiski väheks. Lippan kähku teise käru järele. Naastes leian oma poja kiiresti, sest tema ümber on kogunenud rahvasumm. Vaatama, mida teeb pisike laps hiigelsuure šokolaadiga. (Jumal tänatud, seni polnud veel midagi teha jõudnud.) Kommi- ja küpsiseriiulitest pääseme mööda vaid paki barankade ja Pilvekestega.

Ja saame seejuures täismängu mõttes õiendada ühelt proualt, kelle vastu Pumpernickel oma käru tõukab. Vabandamisest hoolimata pomises proua pahaselt endamisi kuni poest lahkumiseni.

Kassaletile pandud Pilvekeste olemaolu kontrollis Pumpernickel kindluse mõttes kolm-neli korda. Asju kotti pakkides märkasin, et vahepealne favoriit veisehakkliha näol oli ilmselt poetatud kuhugi kommiriiulisse.

*Põhjendusi võid leida näiteks siit.

Labels:

0 Comments:

Post a Comment

Subscribe to Post Comments [Atom]

<< Home