Vana viimased. Uue esimesed. Valitud hetked

Püüdes jääda enam-vähem kronoloogiliseks, peaksin alustama nii umbes üleüle-eilsest. See oli see päev, mil Lõvipoiss, kelle tavaline olek on (vastavalt kultuuritaustale vali ise) üks paras kratt või Duracelli jänes, käitus nagu kaks kratti või kaks jänest. Põhjus selgus siis, kui lapsukese kohvisõltlasest ema silm jäi järjekordse annuse valikul pidama lahustuvatele cappuccinodele. Mille karbi olin avanud eelmisel päeval, ning kus leidus veel vaid kolm kurba pakikest. Oo jaa. Olid kunagi ajad, mil lumi oli valgem, arstirohud kibedad ning kohv mõru!

*
Vana-aastahommikul ärgates ja vannituppa minnes tõdesin, et kraanist vett ei tule. Vastavale numbrile helistades selgus, et tegu on trassiavariiga, mis likvideeritakse lõunaks. Suuremate lastega plaanitud veepargikülastus sobis seega kenasti ette võtta. Pesamuna Pumpernickel käis oma hambaharjaga kurvalt kõigi kraanide juures, et vee puudumises veenduda. Väikese hambaharja leidsin kätterätte pakkides dušialuselt.

Kui Pumpernickel oli toimetatud Mamma juurde ja meie suuremate lastega parasjagu joogipudeleid laiali jagasime, helistas mulle koju saabunud Härra. Selgus, et Pumpernickel oli oma uurimisteekonnal hambaharjaga keeranud lõpuni lahti kõik kraanid. Ja duši.

*
Õhtu ise kujunes ootamatultki traditsiooniliseks. Ema, Isa, kolm last, Mamma ning kass Siisi. Ka teine vanaema oli kutsutud, aga paraku oli ta tööst nõnda väsinud, et unistanud vaid koju magamaminekust.

Isegi sülti olin teinud, tibulinnukesest. Nagu ka Mamma. Tema hoidis süldi küsimuses muidugi konservatiivemat joont.

Uue võtsime vastu Vanemuise mäel. Pumpernickel kasutas kõige tunnustavaimad oma adjetiivide valikust: Ilus! Vahva! Palju! Ülejäänud nõustusid.

*
Kui lähtuda uskumusest, et esimese päeva esimesed tegevused sümboliseerivad tervet järgnevat aastat, siis...

Nojah. Hommikul olid lapsed ärganud esimestena ning läinud alumisele korrusele. Kombinatsioon kommid, piparkoogid, kali ja limonaad ei kõla ohtlikuna mitte ainult kaalujälgijatele. Ka inimene, kes eeldab, et ta sokk põranda külge ei kleepu ning diivanil pole laiaksistutud kommi, liigitab selle lõdva randmega kohest reageerimist nõudvaks.

Ei, ega Kõrreke aitas ise kah piparkoogipurusid imeda ja Lõvipoiss viis väikevenna jalust ära. Olin põrandate pesuga ühel pool, panin kohvivee keema ning suundusin ülakorrusele riideid vahetama. Juba trepil kuulsin pesamuna reibast hõiget: Kaka tuli! Oli jah tulnud. Alguses natuke raamatukogutoas, siis rajakesena WC-sse, viimane osa puidust pingikesele kraanikausi ees. Vana-aastasöömaaeg oli olnud rikkalik, selles polnud kahtlust.

Niisiis, minu prognoos uueks aastaks?