Peaaegu et sõbrapäevajutt
Poiss ja tüdruk.
Pumpernickel, kahene. Ritsikas, nagu ta ema teda hüüab, nii pooleteisene. Pumpernickel istub oma tõllas, käes uus dinosau'uste 'aamat. Ritsikaneiut nähes pudeneb hinnaline raamat peaaegu peost.
Näe, tüd'uk! Tahan katsuda!
Tüdruk tulebki lähemale.
Ritsikas ja Pumpernickel võtavad käest kinni.
Näe, dinosau'us! näitab poisinatt neiule oma parasjagu kõige väärtuslikumat asja. Piiga uudistab -- rohkem kui raamatus kujutet imelooma -- söakat noorsandi. Ka viimase pilgus on varjamatu imetlus ning uudishimu.
Sõprus ongi sõlmitud.
Kahjuks on ka ema jõudnud parasjagu soetada omale silmatilgad (sest apteegis me ju olime), ka Ritsika ema on oma ostud sooritanud.
Vist nii lahutati kunagi ka Romeo ja Julia...
Labels: hästi ilus, osalev vaatlus
3 Comments:
"Näe, tüd'uk! Tahan katsuda!"
No ta on sul ikka hea :D!
*naerap
Kasuta juhust, kuni oled veel noor.
Vaevalt, et tirts (ja eriti tema ema) mõneteistkümne aasta pärast sarnast soovi esmatutvusel heldinult ellu viia lubaksid...
Ehkki taktika iseenesest on loogiline: esmalt avaldada soovi katsuda ja siis lisada igaks juhuks dinosauruste hoiatav näide, et mis juhtub siis, kui katsuda ei saa, eks.
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home