Siiski, mõningaid muutusi on ju märgata...

Niisugusena ta meile saabus, suvisel varahommikul.
Pikad sõrmed, märkasid sugulased.
Tuleb hea marjakorjaja, teatas vanaema.
Pianist! ennustasid muusikutest vanavanemad.
IT-spetsialist, nägi tädimees Lõvipoisis tulevast kolleegi.
Sportlaseks! teab ta ise kaheksa aastat hiljem ja on ootuspärselt krutskeid otsast otsani täis.
Ning on muidu mu armas poeg. Mõnikord uskumatult tubli ja siis jälle üks... paras baklažaan. Kooli minna ei taha. (Aga koolitarvetele mõeldes lõi oma toas korra majja.) Suur ja väike ühekorraga. Nagu see vist emadele ajast aega oma laste kohta tundub.
Labels: hästi ilus, kuidas me elame
5 Comments:
Palju õnne!
soovib ühe suure Lõvipoisi ema
palju õnne!
eks see õige iga pidavatki ju siis käes olema kui oled natuke suur ja natuke väike :)
Õnne, ikka õnne!
Tänan heade soovide eest.
Väikese-Suure Lõvipoisi ema
Õnne ka meie poolt!
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home