Päkapikuneedus

See on ebaõiglane, et Väikevennal käivad juba esimesel aastal lasteaias päkapikud! Meil hakkasid alles viimases rühmas käima! pahandasid suur õde Kõrreke ja suur vend Lõvipoiss.

Minul ei käinud väiksena üldse mingeid päkapikke! Ainult jõuluvana käiski ja kõik, ütlesin ma seepeale.

Laste nägudest paistis nii umbusku kui ka kaastunnet.

Meie pere päkapikutaak sai alguse siis, kui suur õde oli veel üsna väike suur õde ja suur vend oli veel üks üsna väike vend. Päkapikud on teatavasti ju laste sõbrad (ja mitte mingi karistusrood, eks ole.) Nimelt olin ma jõudnud nähtuse kasvatusliku funktsiooni üle juureldes ummikteeni - no ei ole ju ometi päkatsitel südant laste juurde mitte tulla, ükskõik mis jonnipurikatega ka tegu poleks. Ning muret kurtes sain ma esmapilgul väärt soovituse. Las päkapikk toob oma kommi, aga kirjutab ka juurde kirja.

Nii. Tollel ajal tähendas see ühte kirja. Üks kiri 24 hommikuks.
Järgmisel aastal tähendas see muidugi juba kahte kirja. 24 hommikut, iga kord kaks kirja, kokku 48 kirja.
Praeguseks hetkeks tähendab see kolme kirja. 24 hommikut, iga kord kolm kirja, kokku 72 kirja.

Päkapiku-usuga iseenesest on asjad nii ja naa. Suurematel lastel, ma mõtlen.

Eelmisel aastal oli suur kahtleja Kõrreke. Kõhklused on tal tänini. Poolt räägib muidugi päkapiku võime tema kõige kummalisemaid soove ära mõistatada. Neid, mida ei öeldagi kellelegi teisele, vaid millest salakesi omaette mõeldakse.

Sel aastal lähenes jälle Lõvipoiss kogu üritusele ilmse skepsisega.

Päkapikud kirjutavad ju ainult sellest, mida ma kodus teen.

Paar telefonikõnet klassijutatajale (päkapikkude poolt siis, muidugimõista) panid ka skeptiku ikkagi kõhklema.

(Nii et teil on siis organiseeritud kuritegelik grupp pettuse läbiviimiseks, kommenteeris telefonitsi härra.)

Always look on the bright side of life - noh, näiteks ärkamisega pole hoolimata sellest, et tunnen end hommik hommiku järel üha kustunumalt, küll mingeid probleeme. Pigem vastupidi. Lapsäratuskellad ei malda isegi telefonihelinat ära oodata.

Paar ööd tagasi ärkas Väikevend koguni öösel kell kolm, ronis otsustavalt voodist välja, käis akanalaua juures ning siirdus, noos kindlalt kaenlas, oma voodisse tagasi. Õnneks olid hommikul alles nii krõbuskibatoon kui kleepsuleht. (Kunagi ärkas umbes samas vanuses Kõrreke ja sõi öösel oma kommi ära - ja püüa siis hommikul selgitada, et päkapikud käisid ja komm on juba ammu söödud!)

45 kirja veel.

Pildil Laps, Keda On Külastanud Päkapikud.