Kingitused Mammale ja Mammalt

Kindlasti käisin ma siis ülikoolis, kuna mu sünnipäeva- või õigemini sünnipäevkaingimälestus on lahutamatult seotud sessiajaga. Nimelt tõi Mamma mulle Troyat' - ei mäletagi, kas Ivani või Katariina* (mu meelest on need mõlemad mulle Mamma poolt kunagi kingitud). Aga kindel selle puhul oli see, et lahkudes võttis Mamma raamatu kaasa, sõnades: sul on sess ja nagunii lugemiseks aega pole.

Viimaseks jõuluks sai Mamma Minu Eesti. Talle meeldis - ja mulle ka!

Minu pakis oli jälle Seltsimees laps, seda pole Mamma veel lugeda jõudnud.

Mina sain sünnipäevaks raamatupoe kinkekaardid, mis on nüüd materialiseerunud Sametiks ja saepuruks ja Hetkeks. Need on mul veel pooleli, aga annan endast parima. Et kui Mamma, kellel on homme sünnipäev, saab läbi Urmas Kibuspuu, mis me talle siis kingime, saab ta lugeda ka Tungalt ka Kausi.

Ja mina, näiteks kevadvaheajal, ka Kibuspuud.

Kas pole maailm ikka mõne koha pealt hästi korraldatud?

*Miskipärast on Katariina niisugune rariteet, mida Raamatukoi ei paku isegi läbimüüdute nimekirjas... Aga leidsin Rein Helme kirjutatud arvustuse, mis on ehk paremgi kui müügiannotatsioon.