Kui auto on katki
Tundub, et minu auto võib küll külmaohvrina registreerida. Lihtsalt ei läinud enam pühapäeval käima. Ja peale eilset akulaadimist samuti ei läinud.
Nii et elasin kolm päeva samamoodi nagu oma elu esimesel kolmekümnel-ja-natuke-peale aasta jooksul. Olen juba kolm päeva bussiga sõitnud, see tähendab.
Ja olen tähele pannud mõndagi huvitavat. Näiteks bussijuhtide kohta. Kas mingil moel toimib bussijuhtide juures looduslik valik? Või on tegu kasuistilise kokkusattumusega? Igal juhul on kõik neli bussijuhti, kelle käest ma pileti olen ostnud, tummad. Ok, ma saan aru, et naisinimene hulga laste ja/või kottidega on bussis enam-vähem nagu tapeet, mis ei vääri kulmukergitustki, sõnadest rääkimata. Nii on toimunud igal piletiostul sõna-sõnalt sama dialoog. Või monoloog, kui täpne olla.
Mina: Tere, palun ühe tunnipileti.
Bussijuht vaikib.
Otsin välja raha: palun.
Bussijuht uurib rahatähte, otsib vahetusraha ja ulatab pileti. Täielikus vaikuses.
Tänan vaikselt (sest endal hakkab juba kah imelik. -Võib olla minu kõnelemine riivab kuidagi tumma juhti.)
Kui lähen aga bussi koos päikesena särava Väikevennaga, kes hõikab üle pisikese bussi rõõmsalt Tere!, on asi selge. Tõesti - tumm mis tumm!
Ja nii ma jäängi teadmatusse - plaanisin nimelt küsida, kas kellaga kompostritel märgistatud piletiga saab sõita ühes bussis (nagu augustatud talongiga) või kehtib ka selline pilet terve tunni.
Täna õhtul sai auto korda. Ja tummad bussijuhid peavad nüüd igatahes ilma minu ja Väikevennata läbi ajama.
posted by iibis @ 3:14 PM
4 Comments:
Ma NY-s sõidan üsna harva bussiga, aga siin tervitavad nad järjest kõiki sõitjaid, kuigi sõitja otseselt bussijuhiga suhtlema ei peakski. Lihtsalt see aparaat, kuhu oma sõidukaart lasta tuleb, asub bussijuhi nina all ja siis loomulikult ütled juhile tere ja nad isegi õhtul veel naeratavad vastu tervitades. Ei tea, kuidas nemad ära ei väsi ja kogu aeg jõuavad. Vist sellepärast, et kui kõik sõitjad sulle naeratavad, siis saad sellest energiat.
Igas bussis jah ikka kehtib see tunnipilet.
Minu pärast võivad bussijuhid olla tummad ja kurdid ka, peaasi, et nad pole pimedad ja mul uksi nina ees kinni ei pane. Vahel juhtub.
Ma loodan, et minu bussisõitja staaž saab ka lähemate kuude jooksul otsa.
http://surematugodzilla.blogspot.com/2007/01/bussijutud.html :)
Mu meelest on ka busiijahid mingi eriline rahvas. Olen pikkade buusisõiduaastate kogumusel jaganud nad kolme gruppi: tummad, torisejad ja lobisejad.
Esimestega ongi nii, nagu kirjeldasid- tee sa imekometit neile, nad on nagu tukunuiad (mul tirts on ikka viisakas, ka bussist väljudes tänab juhti ja kui mina mõnikord isegi ei täna ( sest mida sa tumma ikka kõnetad eksole), siis saan oma lapse käest pahandada- emme, viisakas peb ikka olema!
Teised on juba bussi astudes sellise näoga, et vihkavad kõike ja kõiki enda ümber ja nende kehakeel näitab täielikult- parem kui sa tüütu resija oma saja koti ja lapsega üldse poleks tulnud. No mida sa seal kohmerdad, raha tuleb juba enne bussi astumist välja otsida, no vaata, et laps midagi ei näpiks ja hoia, et sul mõni toidukott ümber ei läheks... Nendega peabki püüdma olla võimalikult nähtamatu ( ja hea kui ta sind lõpp-peatuses bussist välja ka laseb, on juhtunud ka seda, et juht unustab pika sõidu jooksul, et tal üldse mõni reisija bussis on, keerab aga maki tümpsuma ja sõidab peatusest mööda otse mereranna poole... ja on väga hämmeldunud kui tema juurde komberdad kõikuvas sõidukis ja palud luba väljuda...).
Kolmandad on lobapidamatuse all kannatajad, kes hakkavad juttu vestma kohe kui trepist üles astud: kust tulek, kuhu minek, kas tihti sõidad meie liinil jne. Iga kord samad näod, samad küsimused Ja siis nad ei kuule ka veel hästi üle mootorimüra ja küsivad kõike kolm korda üle, nii et sa pead ta küsimustele lõpuks üle bussi karjudes vastama....
Tüütud tüübid kõik.
Mõnes mõttes ma mõistan tummi isegi kõige aremini- suhtölemistõke tekib, kui sa iga reisijaga, keda on võibolla päeva jooksul mitusada, pead viisakusvestlust aretama. Bussijuhid on mõneti pandud sundolukorda meil. Varem oligi nende töö vaid sõita, pileteid müüdi eraldi piletikassadest. Nüüd on nad sunnitud olema ka teenindajad, kuid neid pole selleks ju üldse koolitatudki... Igaüks pole suhtlejaks loodud, vaid tuima sõitmist vms päevast päeva rutiinselt tegema.
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home