Kass Siisi sai emaks -- kodussünnitus, loomulikult

Kass Siisi peatne emakssaamine on iibisepesas teemaks juba mõningad viimased päevad. Eriti erutunud on olnud Lõvipoiss. Eile, kui Siisi oli profesionaalse huviga inspekteerimas minu riidekappi, ütlesin, et küllap hakkab varsti sünnitama. Lõvipoiss tõi seepeale kuuldavale huilge ning käis jupp aega kassil sabas. Otsekui lootuses, et kohe-kohe hakkab kassipoegi vasakule ja paremale pudenema. Täna hommikul kodust lahkudes panin kindlalt kinni kõikide magamistubade uksed ja mu sisetunne ei petnud -- kui Pumpernickliga hommikustelt käikudelt koju jõudsime, oli Siisi sünnitus juba alanud. Viisin mudilase tema oma tuppa ja panin kindlameelselt võre ukse ette -- ning, huvitav küll, mingit tavapärast protestikisa või kannatajailmel võre juures pikutamist ei järgnenud. Pumpernickel jäi mõnusalt omaette ümisema ja toimetama.

Siisi seevastu vajas mind tungivalt käppa hoidma. Kui üritasin minna kööki, supipoti juurde, tuli ta oma pesalt välja ja näugus. Umbes südapäeval oli esimene kassititt, mustake, käes. Mamma lakkus ta hoolikalt puhtaks ja väikesed käpakesed sirutusid talle vastu. Vahepeal sai Pumpernickel oma supi ja teise poja sündi seetõttu pealt ei näinud. Kolmanda poja sünniks oli ülim emaprofessionaalsus saavutatud -- kaks esmasündinut tissi otsas, sünnitas mamma nagu muuseas kolmandagi. (Tehke järele!) Veel jupi aja pärast tuli neljas. Kokku sündis kaks musta ja kaks valget pojukest, emme kõhu peal kenasti reas nagu klaveriklahvid.