Kuidas teha kindlaks ideaalne perekond?

I
Mobiilsidefirma arvates pole korralikus perekonnas rohkem kui üks laps, või siis vähemalt mitte rohkem kui üks koolielaline laps korraga. Kui tahtsin sarnast paketti pere teisele lapsele, tehti esmalt kurb nägu ning öeldi: kahjuks pole see võimalik. Kui ma küsisin seepeale, et kuhu ma oma ennenägematu, tervelt kahe koolilapselise, probleemi puhul pöörduma peaksin -- et kas näiteks Tarbijakaitsest võiks abi olla, lubati kirjutada avaldus. Mis ka ülima vastutuleku korras rahuldati. Ilmselt siis, kui mu kolmas laps kooli läheb, tuleb juba kokku kutsuda aktsionäride üldkoosolek. Kes seda enne kuulnud või näinud, et ühel emal on kolm last!

II
Veekeskus on lahkem. Ühe pere puhul peetakse normaalseks koguni kahe alla 16-aastase lapse olemasolu.

III
Muuseumi perepoliitika on aga eelmistest erinevalt suisa rahvuslik-konservatiivne, perepiletit soostutakse müüma vaid juhul, kui kaks vanemat tulevad mõlemad koos lastega kaasa. Laste arvu seejuures ei piirata.

*
Panin siia kirja vaid need paigad, kus ise käesoleval sügisel lastega käinud olen.
Aga tegelikult on ju selline kaudne sekkumine pereküsimustesse igati tervitatav -- kujutletagu vaid pilti, kui käesoleva majanduslanguse tingimustes paljulapselised lastele massiliselt telefone soetaksid, veekeskuse ummistaksid või üksikvanemad hordidena muuseumisse tungiksid... Tarbitagu kultuurilis-kommunikatiivseid ressursse kokkuhoidlikult või vähemalt toodagu firmale korralik kasum!

Pealegi: igaüks teab ju pesupulbrireklaamidest, et korralikus perekonnas on ema, isa, poiss, tüdruk ning suur koer. Poiss soovitavalt tüdrukust veidi vanem. Tõepoolest, milleks hakata sotsiaalseid norme testima ja õõnestama. Kes ikka sellise risky business'i peale välja läinud, vastutagu oma tegude eest ise!

Foto siit.