iibise pesast

Thursday, September 18, 2008

Kingadest ja inimestest


Väike kingaparandus Munga tänaval. Jätan ratta lukustamata -- annan kingad kiiresti üle ja jõuan veel enne täistundi ujulasse (järgmisest tunnist alates oleks juba pilet kallim). Laua taga on Tädi. Väga tõupuhas eksemplar.

Teispool letti peale minu ka noormees spordikotiga. Toetan letile ka oma koti.

Tädi pahaselt: Oot-oot, mul on siin nii kena seade!

Tõepoolest, letile oli välja säetud paar kastanilehte ja -muna. Võtsin koti uuesti kätte.

Noormees võttis spordikotist välja kenasti pakitud musta kingapaari.
Tädi heidab jalavarjudele professionaalse pilgu: nii-nii. Sisetallad. Ja kontsaplekid. Kingapaarile tõmmatakse kriidiga siia ja sinna suured ristid.

Noormees võtab kotist teise paari musti kingi.

Hinnang: Siin ka sisetallad. Siit tuleb õmmelda. Ja kontsaplekid. Ka see paar saab kriidiga märgistatud.

Kolmas kingapaar on beež.

No siin on ju täitsa augud kohe! Tald tuleb liimida! Ja siit on õmblus ka lahti. Paelad tuleb ära võtta, et siia ligi pääseks! Tädi võtab kriidi ja märgistab eriti kulunud jalavarje ilmse naudinguga.

Tädi annab noormehele suure metallist numbri.
Homme, no nii õhtupoole, võite järgi tulla!

Ma lähen bussi peale. Ma ei tule enne esmaspäeva linna. Mul on tegelikult päris kiire...

Tädi võtab taskuarvuti ja hakkab summasid kokku arvestama. Noormees niheleb.

Nii-nii, kokku on 446 krooni!

Mul ei ole nii palju. Ma võtan need mustad tagasi ja jätan ainult beežid.


Tädi: No ega siis tellimislehte ei saa solkida! Kui palju teil on? Kas te esmaspäeval saate raha?

Noormees pakub 325 krooni.

Ma võtan 306. Esmaspäeval toote ülejäänu. On teil veel üks kroon?


Kroon leidub. Tädi annab 20 krooni tagasi. Kas teil bussipileti jaoks ikka jäi veel?

Piilun vahepeal välja -- ratas on veel alles, kuid kell liigub armutult.

Annan oma kingapaari.

Tädi uurib ja tuvastab kaks õmblemist vajavat kohta ning haarab kriidi järele.

Ütlen, et mul on tegelikult ka kiire.

Tädi, pettunult: Teil ka kiire... Võtab taskuarvuti. 61 krooni.

Olin märganud, et Tädile meeldib ümmargusi summasid tagasi anda ja andsin 101. Sain oma 40 krooni tagasi. Tädi jäi laua taha, et tellimus kenasti lehele sisse kanda.

Mina jõudsin õigeks ajaks ujulasse. Loodetavasti pole järgmisel kliendil nii kiire.

*
Pilt võetud siit.

Labels:

2 Comments:

At September 19, 2008 at 7:14 AM , Blogger Sehkendaja said...

Minu arust armas tädi:) Seade ka laual:)!

 
At September 19, 2008 at 9:36 AM , Blogger Elsa said...

Oh, ma tean küll, mida sa tunned! ;)
Ma käisin ise ka viimati eelmisel nädalal seal, samuti üks meeskolleeg. Ikka täiesti selline tunne on, nagu astuks patusena koolidirektori kabinetti ;) Samas asukoht mulle sobib ning tööd tehakse ka üsna kenasti seal ära...

Kunagi kirjutasin ühest käigust blogis ka: http://elsapesa.blogspot.com/2008/02/ks-enesest-lugupidav-daam.html

 

Post a Comment

Subscribe to Post Comments [Atom]

<< Home