Liiga pika varrega lilled

Reedel tähistati ka meie laste koolis õpetajate päeva. Juba õhtul jõudsid köögi aknalauale kaks lillat krüsanteemi, üks kummalegi koolilapsele.

Lõvipoisi lill aga sihtpunkti ei jõudnudki. Õigupoolest ei osanud ta esialgu isegi selgitada, miks ta lille viia ei taha.

Pärast tuli siis küsimus kodus jutuks -- ei, teised lapsed enamuses viisid. Jah, teinekord (näiteks kevadel) on ka tema nõus viima.

Aga palun ära osta enam nii pika varrega.

Kõrreke unustas oma õie aga kapiservale. Läksime siis koos väikevennaga peale esimest tundi kooli. Nägime nii Kõrrekest kui ka tema õpetajat. Oma tütart ma tunnen -- tal olidki olnud pisarad kurgus, kui märkas, et lill on koju ununenud. (Ja õpetaja meeldib talle samuti ülimalt.)

Klassiuksel andsime lille üle.

Ning suundusime siis pesamunaga koos muusikakooli. Kõrrekese mahaunustatud telefonile järele.

Teine lill on meil praegugi vaasiga aknalaual.