iibise pesast

Monday, November 24, 2008

Ühest lumisest päevast

Lõvipoiss oli mind äratanud juba 6.55 -- kui mina lükkasin veel silmade avamist korduäratuste peale edasi, oli tema juba tavapäraselt kümne minutiga riides ja söönud ning valmis kooli poole astuma hakkama. Noh, eks ta siis lükkas aega parajaks tehes natuke lund, tegus noormees, nagu ta kord juba on. Pisut vaidlemist oli talvepükste teemal -- jäin seejuures juurdlema, kas oleks õige meenutada siinkohal omaenese kunagisi tumeroosasid karupükse ja talvist kasukat (rahvariidevööga, loomulikult), millele õmmeldi lihtsalt väikseks jäädes tükk allaserva juurde... Aga jalas need püksid lõpuks olidki.

Kella kümneks pidime noorema härrasmehega minema tähtsasse Ametiasutusse. Paraku pöördusime peale kolmveerandtunnist tulutut bussiootust ja kaasootajatega ebaeestlaslikku sotsialiseerumist koju tagasi. Pumpernickel, kes oli hommikul endakõrgusi hangi nähes elevil, nuttis selleks ajaks täiesti üheseltmõistetavalt ei taha bussi, taha koju. Viisin poisi tuppa ning lükkasin ise veel natuke lund.

Tegin kuuma teed. Mõne aja pärast jõudis koju Lõvipoiss. Talvepükstest (hmm, pidi ju olema vetthülgav ja tuldsülgav?!) hoolimata aluspüksteni märg. Tõin kuivad püksid ja sokid. Tegin teed. Pakkusin kuuma suppi.

-Kas teil koolis ka lumeuputusest juttu oli?

-Ei. Hoopis hammaste pesemisest räägiti. Nii pikalt, et matemaatikatund jäi ära. Kaks kleepsu sain ka.


Panin poisid üheskoos filmi vaatama (Talv Muumiorus, iseenesestmõistetavalt) käisin ise poes ning kühveldasin pisut lund.

Naases peale kooli muusikakooli läinud Kõrreke. Buss oli kõvasti hilinenud. Pakkusin kuuma teed.

Tuli vanaema. Tõi lastele käpikud. Teed ta ei soovinud.

Kook sai valmis. Kõrvale jõime kuuma teed.

Tulid kadrisandid. Kaks meesisendit. Riides küll kenasti valgetes seelikutes. Laulsid Kui sul tuju hea ja tantsisid kaerajaani. Küsimise peale soovisid ka karja- ja pereõnne. Kommile eelistasid raha. Jätsin päeva jooksul teist korda tegemata tagasipõike teemal kui mina omal ajal... Õnne, lõpuks, läheb ju ikka tarvis.

Lumi, mulle tundub, on sulama hakanud.

Labels:

0 Comments:

Post a Comment

Subscribe to Post Comments [Atom]

<< Home