Pakib, unistab ja muretseb
Siin ma nüüd olen. Kell on nii tund üle südaöö. Lapsed magavad. Minul tuleb veel teha paar pangaülekannet, triikida pesu (suurem osa sai õnneks eile hommikul ära) ja pakkida kokku kott. Et hommikul minna.
Kahjuks, no tõesti kahjuks, ei lenda ma Antananrivosse, kus homme on küll natuke vihma, aga juba pühapäeval paistab päike ning sooja lubatakse 26°C. Paraku ei kiirusta ma ka üle ookeani Buenos Airesesse. Teisest küljest, 37°C olekski ehk liiast?
Nii et kõigest plaaniline hospitaliseerumine. Raamatuid on kotti pakitud muidugi juba koguses, mis lubaks kahtlustada pikaaajalist viibimist mõnes põetuslaatsaretis ning prognoosida lamatisi. Ilma minuta peavad mõningad päevad toime tulema kolm lapsukest, kass ja bloog. Suurem osa neist on siiski õnneks vanaemade hoole alla usaldatavad -- noh, vähemalt peaks seeläbi suurem turvalisus garanteeritud olemagi. Või nii nad ju väidavad.
--
Pilt Madagaskari pealinnast võetud siit.
Labels: osalev vaatlus
posted by iibis @ 11:46 PM
3 Comments:
Tohoh. Loodame, et vanaema saab kenasti kõigega hakkama. Ja sinul on kõik hästi. Jõudu!
Ei tea küll mis põhjusel hospitaliseerud, kuid soovin, et see aeg poleks pikk ega piinarikas.
Ja vanaemad on kullatükid;)
Haiglas olemise üks väheseid positiivseid külgi on aeg omaette olla ja mõelda. Noh, kui just norskavaid ja väga pessimistlikke palatikaaslasi pole.
Loodetavasti naased terve ja rõõmsana, ootame!
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home