(Haigus)lugu nr ***

Tegelased:

Õde (vene rahvusest, räägib väga püüdlikku eesti keelt)

Naistraktorist (endine). Räägib hästi valju häälega.

Publik: kaks juhuslikku haiget samast palatist (kus on andmekaitse?!)

Tegevuspaik: haiglapalat.


Õ: Siin on telekas ja puha.

N (käsi hõõrudes): Vaat kui hea. Siis saan kõik oma seebikad ära vaadata.

Õ: Kas te olete varem ka haiglas olnud?

N: Vaat, neljaba õhtu, siis kutsusingi /.../ linna kiirabi. Seal pandi siis tilka ja tehti süsti. Tablett anti ka kaasa.

Õ: Kui palju te kaalute?

N: Oli kogu aeg 88 kilo. A kevadel võeti need paplid sealt hoovist maha. Siis mässasin ja... 8 kilo tuli maha. Nüüd olen 80. No muidugi oleks parem, kui 70 oleks...

Õ: Kui pikk te olete?

N: Vot seda kohe küll ei tea! Oleks saaks mõõta kuskil, võiks ju ära mõõta...

Õ: Kuidas te magate?

N: Vaat jah. Noorena oleks nii taht magada. Aga siis vaja lapsed kasvatada ja tööl käia ja. Nüüd, kus on aega, ei ole jälle und. Tänagi... ärkasin kell 4 hommikul, panin ahju ja pliidi kütte. Siis tuli poeg Talinast, tõi mu siia. Ega bussiga saab ju ka, aga... tükk maad oleks jala tulla ja mis see kõik makasab!

Õ: Kuidas teil veresuhkruga on olnud?

N: Vat, veresuhkruga.. Neljaba oli 5,2 ja nüüd oli 3,8. Kas see võib õige asi olla?

Õ: Võib küll, eriti kui füüsilist tööd teha.

N: Nojah, ma siin selle lumega ju kaevasin ennast ikka välja. Mitu päeva läks sellega.

Õ: Suitsetate?

N (vehib kätega): kus sa sellega! Kõige koledam asi on see suitsetamine ja veel koledam on suitsetav naine!

Õ:Alkoholi ka ei tarbi?

N: Noh, kord-paar aasta sõbrannadega pitsikese kangemat... nii et ei saa just öelda, et ma karsklane oleksin...

Õ: Ma vaatan, et teil on kuuldeaparaat?

N: Jah, ühest kõrvast olen kurt. Saan seda 420 krooni. Puude eest. 20 aastat olin traktori peal. Sellepärast. Kuni mul 1985. aastal see õnnestus oli. Jäin kahe traktori vahele. 50 lappi nahka võeti, et jala peale panna.
/.../