Lapse kasvatamine. Teoreetiliselt, I

Miks mulle meeldib Benjamin Spock? Ühendriikide autor, kelle vene keele vahendusel tõlgitud Teie laps ilmus vist pea kümnes trükis. Ja arvatavasti kuulus ka praeguste kahe-kolmekümneste vanemate kohustusliku kirjanduse (või vähemalt kohustuslike raamatuturiiulielementide) hulka.

Mulle meeldib Spock, sest tema tekst on ajatult inimlik. Mäletab keegi, kuidas algab raamatu esimene peatükk: usaldage ennast -- te teate rohkem, kui teile tundub. (Praegusel ajal, kui võhivõõradki sinatama kipuvad kõlab see juba iseenesest kuidagi ajalooliselt ja pidulikult.)

Kui ma sain oma esimese lapse, olin teoreetiliselt vägagi ette valmistunud. Spocki ma vist eriti isegi ei vaadanud (seostus väga nõuka-ajaga). Kui siis lapsuke sündis ja kasvas ja üldse nii ei käitunud, nagu raamatute ja vanaemade ja muude arvajate järgi võinuks... Ja esimese lapsega oled kuidagi ülitundlik iga üldse mitte halvasti mõeldud kriitikakübeme suhtes -- ühesõnaga, kui Kõrreke elas oma raamatutest sõltumatut titeelu, võtsingi Spocki kätte. Ja kõik loksus paika -- uskuge iseendasse ja ärge kartke teha vigu.

Ning eriti meeldib mulle kõikjal rõhutatav individuaalsus. Kui laps ei söö köögivilju, pole vaja muretseda ning anda rohkem puuvilju.

Muidugi, arvestades, et raamatu algvariant on kirjutatud 1940. lõpus, on palju asju ilmselgelt aegunud. Aga pole ka imestada, et ameeriklaste omaaegne law and order poliitika Nixoniga eesotsas Spocki n.ö hukkaläinud noorsoo küsimuses üheks peasüüdlaseks pidas. (Muuseas, ka Spocki ise kandideeris ühe marginaalse partei kandidaadina presidendiks 1972.)

Aga kui sa pole lihtsalt mõne seisukohaga nõus, siis palun väga -- usalda omaenese sisetunnet.

Lõpetuseks ka üks tsitaat:

Kõige tähtsam on õpetada laps inimesi armastama. Kui ta ei suuda inimesi armastada, siis ei õnnestu teil talle õpetada ka väliseid kombeid.



Vahva pilt Spockist koos oma lapselaps Susannah'ga on võetud siit.