Nädal mitmes maailmas

Tegelikult oli mu (planeeritud) haiglasseminekukogemus päris huvitav. Et kui oled olnud see ilmasammas, mis ühel maailmal koost laguneda ei lase... mis siis ikkagi juhtub.

Teisipäev
Teen kodu korda. Instrueerin lapsi vanaemade asjus. Vanaemasid laste ja kassi ja nõudepesu- ja pesupesumasina asjus. Seina saab iga päeva kohta värviline skeem, kes keda ja millal saatma peab ja kes millal kuhu jõudma peab.

Kolmapäev
Saabub Mamma. Annan lapsed ja kassi ja kodumasinad üle. Lähen haiglasse. Tehakse analüüsid, millest selgub, et mu tervis on piisavalt raudne üle elamaks eesseisev. Loen läbi raamatu sarjast vanad lemmikud, milleks seda korda Bergmani Laterna magica. Noore-ea vaimustus pole just lootusetult kustunud.

Palatis on kõik viis voodit hõivatud. Ühes aknapoolses voodis lebab prillidega tädi, kes vaatab lakkamatult kommertskanalilt seepe. Vahepeal jääb tunnikeseks tukkuma, siis vaatab edasi. Vahet, tundub, pole. Õnneks on voljüüminupp pea hääletul.

Süüa saab palju ning söögiriistadest on tarvitusel tervelt kaks -- supilusikas ja kahvel. Lusika mõõdud on umbes sama suured kui jogurtitopsil, kust sellega süüa tuleb.

Lapsed ja vanaemad kohanevad. Pumpernickel teeb minu helistamise ajal prasjagu nämm-nämm. Õhtul ei taha magama jääda.

Neljapäev
Operatsioon. Peale operatsiooni tahan minna hambaid pesema (vastik maitse suus!) ja minestan teist korda elus. Loen läbi uue eestikeelse Stouti. Noh, Stout on paremat ka kirjutanud -- või tundub see mulle nii ainult narkoosiuima tõttu.

Pumpernickel jääb Mammaga juba paremini magama.

Reede
Viiest naispatsiendist minu palatis lahkub kolm. Telekas pannakse kinni, peale minu jääb veel üks kena vaikse olekuga vanaproua. Tütar käib teda iga päev vaatamas ning proua on väga mures oma kassi pärast. Et kuidas ta seal ikka üksi elab ja on.

Loen läbi Raua Musta pori näkku. Võib olla avaldab mõju paar päeva tagasi loetud Bergman, kuid Raud jätab kuidagi külmaks. Sama asja on maailmas juba kirjutatud küll. Kerouac näiteks. Või Sauter -- kes meeldis mulle rohkemgi -- pole muidugi välisatud, et seetõttu, et lugesin teismelisena ja nö kuumalt. Raud tundus kuidagi... mõttevaene või nii. Ainus läbiv teema oli Alkohooliku rõõmud ja mured -- millest jällegi on ju juba kirjutatud (Jerofejev meenub näiteks). Mõned lahedad pildid (see vaimuhaigla koht), aga üldiselt jättis ükskõikseks.

Kodus sebib mingil hetkel koguni neli sugulast -- ning viimatinimetatud asjaolu on ilmselt põhjuseks, miks Lõvipoiss unustatakse õigel ajal trenni saata. Poiss on tujutu. Mamma keedab hernesuppi. Pumpernickel teeb minu helistamise ajal prasjagu nämm-nämm. Magama jääb kenasti.

Laupäev
Kodus tegutseb isapoolne vanaema. Praeb kotlette. Isa toob lapsed ka haiglasse emale külla. Suuremad lapsed on täpselt samades riietes, milles nad kolmapäeval kooli läksid (et ontliku kõrvaltvoodi-vanaproua ees mitte perekond murjanitena meelde jääda, jätan küsimata, kas sokke vähemalt vahetati...) Pumpernicklil seevastu on seljas dressipluus, jalas viigipüksid ning juuksed lõhnavad kotlettide praadimise järele. Mamma käib vaatamas ja toob puuvilju (prohvetlik samm, mida vist emad astuda suudavad -- õhtuks on kalasupp!)

Loen läbi kunagi odavmüügist ostetud Nelja mõõdu. Samas stiilis kirjutajatest Dan Brown meeldis vähem ja Dumas' klubi rohkem. Hinnang: võib ju lugeda, kui parasjagu mitte midagi muud teha pole -- ja minul ju, naljaks jah, vist polnudki...

Pühapäev
Palatisse saabub Naistraktorist. Rahulikul elul on lõpp. Kolm anamneesi (õde, resident ja anestesioloog). Usalduslik jutuajamine kahe eakama palatikaaslase vahel -- mis kogub algul lootustandvaid teineteisemõistmise tuure, aga suubub teatud halvakspanusse, kui Naistraktorist ütleb, et peab loomadest ainult kassi, sest seda saab ju üksi jätta -- küllap see midagi ikka leiab.


Seejärel pannakse telekas mängima täie plärinaga (proua Naistraktorist on ju ühest kõrvast kurt ikkagi). Pult on uustulnuka käes, ning kui ühe seebi katkestab reklaamipaus, tuleb kindlasti mõni muu seep mõnelt teiselt kanalilt. Et väärtuslikku aega mitte kaotsi minna, tehakse samal ajal kaasa võetud noaga endale maniküüri.


Õhtul jõuavad prouad üksmeelele Lauludes Tähtedega. Saadet vaadatakse imetlevas vaikuses, mida katkestab vaid õe saabumine (kraadiklaasid-vererõhud). Lõputiirite ajal ütleb Naistraktorist pühalikult: Nii ilus saade oli.

Jah, oli tõesti, vastab teine proua.

Mina lugesin Meistrit ja Margaritat. Nii palju, kui see võimalik oli. Noh, proua Naistraktorist viidi ju vahepeal uuringutele ka...

Esmaspäev
Koju! Kodus on kõik justkui oma ja teisipidi jälle võõras. Pumpernickel vudib trepist alla, käes Lastepäev Bullerbys. Nõudepesumasinat pole kasutatud. Mis ei tähenda muidugi, et kusagil mõni must nõu vedeleks. Mõned asjad on muidugi pisut kummalises kohas. Näiteks ahjupann köögi prügikasti kõrval. Vannitoa prügikast köögi kaanikausis. Kapid on täis võõrast leiba ja saia ja külmkapp võõrast juustu ja vorsti...

Praegu on masinas neljas täis pesu. Toad koristasime samuti ära (Lõvipoiss aitas härrasmehena tolmuimejat kanda). Kõrrekese prillid läksid katki. Lõvipoiss õppis tähtsa näoga oma osa koolinäidendis. Jõuluüritusteks olen jaganud välja ja kandnud üle pakkide ja õpetajapakkide ja jõuluturniiri ja jõulumaa jaoks.

Maailm on jälle üks.