A nagu ajaleht ja aabitsapidu

Emme, kas sa täna oled oksendanud? küsis Lõvipoiss minult täna hommikul esimese asjana.

Ei, täna ma enam ei oksendanud. See tähendab, aabitsapeoks kõlbulik.

*
Hommikulauas uuris Kõrreke, kel täna alles teiseks tunniks minek, ajalehte. Idaeurooplased solvusid tšehhide kunstiteose peale, luges ta.

No Eestiga on lugu ikka päris hull, ja veel Bulgaaria... Ei, see on küll väga imelik kunst... kõlas resümee.

Mis siis on sinu meelest kunst?

Noh, maalimine ja joonistamine ja voolimine.

Oi, emme, mõtle: Vene uurijad sulgesid tsaaripere mõrvatoimiku!

Meediaülevaade missugune!

*
Vennal tuleb koolis aabitspidu, teadis ka Pumpernickel.

Niipea, kui ta kooli ees oma tõllast väljus, hüüdis ta kohe vennat. Venda me ka nägime, kuigi alles saalis. Lõvipoiss oli päkapikk Aadama rollis. (Nii need rollistambid tekivadki -- ka jõulunäidendis mängis Lõvipoiss Aadamat.)

Kus su roosa pluus on?! hüüdis meie kõrval istuv ema oma põrsaks kehastunud pojale.*

Pidu oli nagu ikka. Näidend, tants, laul ja kommijagamine. Kaheteistkümnendikud tulid ja kehastusid tähtedeks, mida siis esimese klassi lapsed ära arvasid.

Pärast tulime üheskoos koju.

Lõvipoiss leidis tee pealt kakskümmend senti. Ütle siis veel, et majanduskriis ja vabu vahendeid kusagil pole!

---
* Väga tuttav tuleb ette: jõulunäidendiks õmblesin -- NB! mina! õmblesin! -- Lõvipoisile päkapikukeebi, mille kandmisest ta keeldus.