Tervitusi laatsaretist
Tundub, et oma mängutoakülastusel saime tasuta kaasaandena enesele batsillid. Pumpernickel on haige kolmandat päeva, mina teist ja Kõrreke piirduski ühega. Tõbi on seesamune, kus kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama...
Pumpernickliga koos on meil siginenud majja ka sala-haige Käpes Jaagu näol. Tekki peale sikutades kergitab Pumpernickel serva -- käpes Jaak tuleb ka tuttu -- ning pikutab edasi ülimalt rahuloleval ilmel.
Lõvipoiss tuli täna koolist ja küsis minu käest lõunasöögi kohta. Mõte sellest, et mina ole söögiteoks kõlbmatu, isegi meeldis talle.
Ma mõtlesin, et ma keedan siis pelmeene!
Aitasin valida sobiva nõu. Kõik muu tegi Lõvipoiss ise. Kui õde alla uudistama tuli, instrueeriti teda maitsestamata jogurti ning soola asjus. Selle peale elavnes isegi Pumpernickel, kes läks ja aupaklikult pakkus segamiseks oma mõmmilusikat. Kõik lapsed sõid pelmeene: Lõvipoiss 18, Kõrreke 15 ja Pumpernickel 6.
Olen vaadanud lastega hommikul filmi Tjorven ja Mütsike (tavaliselt tean lastefilme rohkem kuuldemängudena), lugenud ette Lottet ja pikutanud.
Nii et elul laatsaretiski on omad võlud.
Haige hiir leitud siit.
Labels: kuidas me elame
1 Comments:
Rämedalt panete!
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home