Näriliste pealetung pesakonna vaimutoidule

Viimasel ajal on sõber Pumpernickel sagedasti nõutanud vaatamiseks 'oti fimmi. Ka õde ja vend vaatavad seda meelsasti.

Üsna hiljuti sai näriliste teema uuesti kogu pesakonnale visualiseeritud, sedakorda siis hiirefilmiga. Nõnda oli ka üsna loomulik, et tänane käik raamatupoodi -- realiseerimaks mõned Kõrrekese sünnipäevakinkekaardid -- sai mateeriaks ka vastava raamatu kujul. Selles olid nii Kõrreke kui Lõvipoiss (kellele õde suuremeelselt ühe kinkekaardi loovutas) täiesti ühel meelel.

Ja tulemus -- Lõvipoiss, kellele seni on meeldinud rohkem sellised uurimisraamatud -- geograafiast või loomadest või piraatidest -- on terve õhtu istunud oma toas ning lugenud järjest läbi üheksa peatükki.

Tänasel raamatupoeretkel soovis Kõrreke, et ma ka väikevenna jaoks midagi valiksin. Kui nägin Grühvlit, meenus soe soovitus Danzumehe ajaveebist ning nii sai ka Pumpernickel oma raamatu.* Mis muidugimõista kodus kohe ette lugeda tuli. Ning -- peategelaseks osutus Grühvli kõrval nimetu, aga nutikas hiir! (Tegelikult on hiir muidugi tuvastatav kasvõi kõrvalasuvalt illustratsioonilt -- ja vähemalt Pumpernickel juhtis kohe kodus sellele ka mu tähelepanu.)

Jah, siinkohal võib veel lisada, et õhtujutuks on meil parasjagu lugemisel Aeg hiirte jaoks ei peatu (autoriks Michael Hoeye)... Selle raamatu valis Kõrreke omale sünnipäevakingiks välja koos oma vanatädiga. Ning kuna ta ise on selle loomulikult juba läbi lugenud, siis on ta meile Lõvipoisiga ka vihjanud, et raamatu lõpp on täpselt niisama huvitav, kuivõrd paljutõotav on olnud algus.

---
*Soovitan raamatut väikelaste vanematele ka omalt poolt. Mitte ainult sisukuse ja mõnusa kujunduse, vaid vähemalt sama palju ka Villu Kanguri -- viimase aja lasteraamatute puhul kahjuks mitte eriti sagedase -- hea tõlke tõttu. Mõnus rütm ja muhe sõnavalik, nii et ettelugemine on puhas nauding.