Meie kliimast, raamatutest ja üleminekuga liitmisest
Reede õhtul pidime plaanide kohaselt külla minema. Pidin sooritama Esimese Iseseisva Maantesõidu ja puha. Aga paraku osutus tõeks prognoos, et meie kliima ja viis tervet last ühekorraga on puhtalt kasuistiline võimalus. Althüppajaks osutus Lõvipoiss. Nojah.
Palavik on palavik. Nii et tänases kalendriruudus kirjas olnud kohtumisele kirjanikuhärraga jõudsid järeltulijaist vaid vanim ja noorim. Aga minek oli muidugi tore.
Kirjanikuhärra oli kirjutanud vahva raamatu. Varastatud oranž jalgratas. Kõrreke oli väga erutatud. Raamat oli Kalle Blomkvisti kõrval just see, mis sundis teda tulevikuplaanides korrektuure tegema. (Hüvasti, paleontoloogia! Tere, kriminalistika!)* 
Pumpernickliga jõudsime kohale natuke hiljem. Vaatasime lund, lumekoristusmasinaid ning käisime haigele vennale jogurtit ja banaani otsimas. Banaanid olid liiga rohelised, aga Pumpernickel pani otsustavalt kärru värske Autode numbri. Raamatupoodi jõudes vallandas Pumpernickel diskussiooni.
Näe, tita, ütles üks nii aastajagu vanem piiga.
Ei ole tita!, vastas solvunud Pumpernickel.
Vaidlus jätkus.
Pärast kirjanikuhärra juttu ja pildijoonistust sai Kõrreke oma isiklikku (kooli jõulunoos!) eksemplari autogrammi ja pühenduse. Kirjanikuhärra aga imetles Pumpernickli ajakirja vahelt saadud automudelit. Ütles, et oli seda poes näinud, aga tal olevat kodus vaid tütred. Näed siis. Selle peale pole ma veel ise tulnudki, et pojad on head seetõttu, et ettekääne autoajakirjade ostmiseks on omast käest võtta...
Kodus vaatas Lõvipoiss suusatamist ja õppis puudutud koolitunde järgi. Millest minu humanitaaariaju aru ei saa, on see üleminekuga liitmine. Et milleks seda vaja on? Muudab see midagi lihtsamaks? Lugesime koos reeglit:
Enne liidan nii palju, et 10 täis saab, siis liidan ülejäänud osa. Ülesanne.
9 + 2
9 + 1 =
10 + 1 =
9 + 2 =
Lõvipoiss kirjutas kohe esimese rea järele "11", teise ritta "10" ja küsis, kas ta peab nüüd "10" ja "11" kokku liitma ja kuhu tuleb kirjutada "21". Kui mõni mu blogi lugeja näeb sellises üleminekuga liitmises mingisugust mõtet, siis palun, andku teada.
Õhtul teatas Pumpernickel kell pool kaheksa, et ta on väsinud ja tahab Jippi ja Jannekest kuulata. Viimane on meil igaõhtune eufemism soovituse asemel magama minna. Näen siin mõningast kogemust omava lapsevanemana vihjet, et ka Pumpernickel võib olla meie kliimale kohaselt haigeks jäänud. Õhtul veel palavikku polnud. Aga tema ongi seni ainus, kel meie perest see viirus veel põdemata.
Pärast lugesime suurematega õhtujutuna Tom Sawyerist peatükki, milles Indiaani Joe tapab doktor Robinsoni ja teeb Muff Potterile selgeks, et hoopis tema on mõrtsukas. Ja siis meenus päevane kirjanikuhärra kahtlus, et kas oli ikka õige kirjutada jalgrattavaguse loos sellest Tähtvere pätipoiss Leost, kes paari koerahaugatuse peale ehmunult taganeb... Aga lastele tundusid mõlemad lood põnevad. Tõsi, Kõrreke nautis vist siiski pisut enam Tomi ja Becki kihlumise lugu. Ei tea, kas seda omaaegset filmi saaks veel kusagilt näha?*Muuseas, ma ise tahtsin kah lapsena vahepeal detektiiviks saada. Noh, pole viga -- ka õpetaja ning kolme lapse emana leiab aeg-ajalt antud vallas rakendust.
Labels: järjest loe, kuidas me elame
posted by iibis @ 7:43 PM
9 Comments:
1. Meil ootab see raamatu ka lugemist - et Tartu, TÄhtvere ja üks tegelane on minu arust suisa Anton:)
2. Pojad on ka ettekäänded legode ostmiseks. Meilgi on käinud külas isasid, kellel on tütred, ja kes vaimustunult mõni aeg Antoni legodega mängivad.
3. Vägev pilt ristmikust. Ja iseloomustab hästi eilset Tartu olukorda.
4. Pumpernickel on nii suureks kasvanud:) Nendel piltidel eriti selge, et tegemist pole kellegi titaga!
1. Üleminekuga liitmine on peavalu teistelegi emadele ja vana hea jagamine pole ka mitte enam see, mis omal ajal :P
2. Mu ema helistas, et Tartus on pool meetrit lund aga nii palju vist ikka ei olnud?
3. Head paranemist tõbistele ja andke teada, kas on ka lahe oranzi- jalgratta-raamat.
No üleminekuga liitmine on lihtsalt üks peastarvutamise tehnika :) Üks paljudest...
Minu poeg muide kasutab seda võtet täiesti intuitiivselt. Kümned ja muud ümmargused numbrid on sellised tavapärased verstapostid, aga tema teadis kunagi et 2x16 on 32 ja kasutas seda ka selleks, et tuletada, kui palju on 2x15- "No ma pean siis mõlema eest ühe maha võtma ja siis ongi 32-2=30" ;)
Mina kasutan seda võtet ka sujuvalt kogu aeg, ka korrutamisel. Teades, et 4x25 on 100, on lihtne tuletada 24 või 26 jaoks. Ja eks liitmisel muidugi ka, suurte arvude puhul. Aga neid peastarvutamise võtteid on palju ja eks neid kombineeritakse intuitiivselt vastavalt arvudele :)
Lumest. Kui eile postitamisnuppu olin vaajutanud, ilmus palju uudistajaid navbari kaudu. Gabonist, Lõuna-Aafrika Vabariigist, Tšiilist. (Noh, umbes samast regioonist, kui panna päitsisse pilt heledapäisest lapsukesest...) Väga eksootiline, tõepoolest. Ei, ega mul kühveldmaise vastu midagi pole. Tollipulgaga ei mõõtnud. Palju oli.
Tõe huvides on ehk paslik siinkohal ka ära mainida, et kesklinnas leidus ka üks lomp. LOOMULIKULT jooksis Pumpernickel sinna hüppama ning LOOMULIKULT ta libises ja kukkus sisse.
Jalgrattaraamatust. See sai meil juba ammu läbi. Üldiselt oli tore ja lõbus. Eriti ilmselt neile, kes seda Supika-Tähtvere kanti ise hästi ette kujutavad. Stilistilselt veidi kohmakas. Aga põnev ja lastele meeldis.
Arvutamisest. Korrutamisel kasutan mina ka. (Peastarvutmisega saan täiesti viisakalt hakkama, ka murdudega.) Aga liitmisel kahekümne piires ei saa selle mõttekusest aru. Nähtavasti on viga minus.
ma ei oska seda üleminekuga liitmist põhjendada, aga kasutan ise ka. arvutamine on mul väga nõrk koht ja üleminekuga on asi veidigi lihtsam.
Kui Sul on vaja Lõvipoisile selgitada, milleks seda üleminekuga liitmist vaja on, siis anna talle lihtsalt katsetamiseks paar suuremat arvu kokku liita kui 2 ja 9. Siis saab ta tõenäoliselt aru, milleks see hea on.
Või liitku kokku 7 ja 8, need peaksid olema piisavalt vastikud arvud, et parem oleks liita 7+3+5 või 8+2+5. See tähendab 7+3+(8-3) või 8+2+(7-2).
Sain ma seletamisega hakkama?
Anneli, ma ei saa lihtsalt aru, miks teha ühe tehte asemel kolm. Ma ei tea, mulle tundub, et liitmine-lahutamine kahekümne piires peaks olema hästi automaatne (noh nagu korrutustabel või tähestik), siis sujub ka edasine (peast)arvutamine lihtsalt. See on minu humanitaarimõtlemine muidugi...
Lugedes juttu sellisest üleminekuga liitmisest, tundus asi tõesti mõttetu. Aga kui ma mõtlema hakkasin, siis vahel teen seda ise ka - eriti just 8+6 puhul. Tean, et 2 on 10-ni jäänud ja sellega kontrollin nagu, et ainult 4 läheb külmnest üle. Aga kas lastele siis nii tehti see kunagi selgeks... Eks mind ootab veel ees.
Lund oli vabalt 50 cm. Ja see tuli ootamatult ühe ööga maha.
Tere! Varem öeldi: 9-le 4 liita - on vastus "üks vähem teist" s.o.13; kaheksaga siis 2 vähem teist. Lapsel lihtne, aga kui tuuakse juurde lisaks uusi mõisteid-tehteid, kulub "aur" nende seletamise peale. Hea oleks kui lapsel on alul 10 piires liitmine- lahutamine peas, näiteks sõrmede abil silme ees. Üks vanaema
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home