Hoiatuste mõjust

Üks mulle enam meeldinud hoiatusi on silt tekstiga Hoidke eemale juhitavatest ploomidest. See silt oli Lovegoodide väravale maalitud ning tegelikult võib ju väita, et juhtus seal majas Harry, Hermione ning Roniga mis juhtus, juhitavatest ploomidest õnnestus neil tõesti end eemale hoida. Võib olla oli sildist abi?

Täna õhtupoole viisin Kõrrekese Aurasse hooaja viimasesse trenni ning nagu tavaks, oli mul ka endal trikoo ja rätik ühes. Piletit ostes hoiatas mind neiu leti tagant: praegu on palju ujujaid, kõik valmistuvad Eesti meistrivõistlusteks. Ilmselt on väga kitsas!

Nojah, mis siis ikka. Kui palju, siis palju. Kui kitsas, siis kitsas.

Tegelikkuses olidki Eesti ujumiseesrindlased broneerinud endale kõik rajad. Peale ühe. (Nii et Kõrrekese grupp suundus peale mõningast soojendust tribüünidel laste rõõmuks hoopis veeparki.) Sellel ühel ujusin mina, aeg-ajalt tuli mõni terviseklubilane ning tegi kah tiiru või paar. Aga suurema osa ajast ujusin ma sellel ainsal vabal rajal täiesti üksi. Nii et puhtast naudingust tuli kokkuvõtteks 500 meetrit tavalisest rohkem.

Üks analoogiline juhtum meenub nii nelja-viie aasta tagusest ajast. Kui tipptunnil tevitati linlasi kõigist mõeldavaist kanaleist, et Riia tänav on umbes ning võimalusel valida teine marsruut. Härra ei võtnud hoiatusi kuulda. Nii me siis sõitsime Riia tänaval, mis vist tavaliselt isegi vaimude tunnil nõnda tühi pole kui tol õhtul tipptunnil.