Laps ei ole pisuhänd!
Lugedes viimasel ajal siin ja seal üleskergitatud pereteemasid, tekib lapsevanemast kui sellisest paratamatult selline rehepaplik kuvand. Küll räägitakse lastetusmaksust kui riigieelarve päästmise võtmest, siis selgub, et viieteisttuhandene (oot-oot, mis see keskmine palk siis nüüd oligi?) vanemahüvitis tooks kaasa lastega perede vaesumise, nüüd koguni, et lapsevanemad peaksid saama suurema koefitsendiga valimsõiguse.
Aga miks just lapsevanemad? Miks mitte kaaluda häält vastavalt haridustasemele, noh, näiteks põhihariduseta valija -1; keskharidus 0, baka 1 ja doktorikraadiga 3 häält? Või siduda valmisõiguse realiseerimine pöördvõrdeliselt kehamassiindeksiga (idee võiks näiteks promoda võtta presidendiproua)?
Kohati võtabki kogu pereteemaline diskursus suisa anekdootliku võtme, kui riigipoolset kehtivat peretoetuste süsteemi* võrdsustatakse tähtajalise töölepinguga.
Kuidas peaks realiseerima perepoliitikat, on teine teema. Aga rõhk ei peaks olema kodanike suurema sotsiaalse või materiaalse kapitali väljamaksmisel pelgalt nende lapsevanemaks-olemise või mitteolemise alusel.
* Vanemahüvitis ei ole siiski kindlustuspõhine väljamakse, vaid laekub vanema pangaarvele kui peretoetus makstuna sotsiaalministeeriumi vahenditest.
Labels: MA ÜHE MÕTTE SIISKI LISAKSIN, üldist
posted by iibis @ 8:34 AM
2 Comments:
Mul ajas see viimane innovaatiline kraaksatus laste-hääled-vanematele kopsu üle maksa. Kui midagi muud ette heita ei ole (loe:ei viitsi nii pikalt seletada praegu) siis võiks selle väljakäijaid takistada kasvõi üks asi - demokraatiaga pole sellisel hääletamisviisil midagi ühist.
Ma hakkan juba arvama, et meil on heaoluühiskond, sest järjest lollimaid etteanekuid tehakse.
Aga, siiski, midagi imelikku Su sellises arvamuses, Luize, nüüd küll ei ole - mõelgem vaid, "Kellel on Eestimaal hea elada?",õigemini küll, "Kellel on hea elada Eestimaal?"
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home