Koju tulles on naine ja tütar kadunud. Mida arvata?
Taat läks kanu müüma. Ta sai kanade vastu mõned lambad. Ta tuli lammastega koju tagasi, astus kotta, aga naist ei olnud. Koda oli tühi, ka tütart ei olnud. Taat puhkes nutma.
Tähendab, karu oli ta naise ära söönud. Karu oli ta tütre naiseks võtnud ja koos temaga sisemaale elama läinud.
See lugu, või õigemini loo algus (kas pole paljutõotav?) on pärit sellest raamatust.
Labels: hüva nõu, järjest loe
posted by iibis @ 2:35 PM
7 Comments:
Loogiline ju!
This comment has been removed by a blog administrator.
See on nii hea raamat, sellised muinasjutud on täiesti omaette maailm:) Kas mitte samas raamatus ei ole see muinaslugu, kus räägitakse, kuidas indiaanlased said teada, kust tuul tuleb ja kuhu ta läheb? Seal oli "sipelga" asemel mu mäletamist mööda ka "supelgas" kirjutatud. Teine samalaadne Väga Hea Muinasjuturaamat on Unesnõiduja.
Nendest küsimustest kõneleb hoopis "Suve tagasitoomine".Põhja-Ameerika oma ongi Lõunast filosoofilisem, tegeleb selliste ilma-asjadega. Vb on asi tõlkijate valikutes (Talvet ja Kaplinski). Lõuna juttudes räägitakse lugusid. Väga häid lugusid.
Jube hea raamat, kõik need erinevate maade muinakad on enamasti head. :)
Näh, vaat siis kus Kivirähk oma süžeearendused võtab.
Pärast on kellelgi seal mürgihambad nagunii ja Põhja Konn kindlasti ka.
Ussisõnadest rääkimata.
Põhja Konna polnud. Küll aga Huentšumir (karu ja tütre poeg - sellesama, kellega karu oli sisemale elama kolinud), punahabe, neeger, tiiger, madu ja kolm õde (üks ilusam kui teine), tšerruuve (maputšede koletis, kes elab vulkaani tipus ja õgib tütarlapsi). Jutu pealkiri oli muide "Lugu taadist, kes eide naiseks võttis". Taat oli seesama, kes koju tuli ja eit see, kes kohe loo algul ära söödi. (Rohkem neist juttu polnud.)
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home