Nüüd on siis SEE käes

Kusjuures - ei sa öelda, et mind poleks hoiatatud! Juba jaanuaris ütles lasteaiaõpetaja, et tuulerõuged on rühmas. Nii et pühapäeval ilmunud ja kogu keha katvad täpikesed ei tulnud üllatusena. Või kuidas võtta.

Mida teeb siis ema, kelle laps on tuulerõugetes? Mina viisin Väikevenna hommikul Mamma juurde. Ja läksin ise tööle. Enne helistasin veel Kõrrekese klassijuhatajale - et ta aitaks mu tütrele peale snõutuubimist takso võtta, jõudmaks muusikakooli saaliproovi. Mis pidi algama veerand tundi peale linnanaasmist. Esinemiseks ka tuubimiseks sobivaks ühistualetiks sai kombineeritud pikad pidulikud püksid ja valge džemper, pealiskihiks vatipüksid.

Veel helistasin töölt perearstile. Ja siis veel Mammale. Kõrrekekse kontserdist rääkides pani ta mulle südamele, et me kohe peale tüdruku esinemise lõppu saalist ära ei läheks. Tema arvates on viisakas veel vähemalt kaks esinejat ära kuulata. Miks just kaks, ei osanud ta selgitada. Aga võtsin siis teadmiseks.

Kui mina tegelesin veel viimaste järelvastajatega, helistas Kõrreke ja teatas, et jõudis muusikakooli.

Kakskümmend minutit enne kontserdi algust istusin autosse. Saali jõudsin just õigeks ajaks. Kuna esinejaid polnud palju, kuulasime kõik nad ära ka. Kõrrekesel tuli paar musta nooti ka, aga muidu oli tubli.

Esines ka Kõrrekese klassiõde, kenasti kleidis ja puha.

Tema emal ei olnud tööl, ta tuli bussile vastu ja nad käisid kodus riideid vahetamas, kommenteeris Kõrreke.

Istusime autosse.

Kas sa tahad koju minna või natukeseks vendade juurde Mamma poole?

Mamma poole. Seal saab paremini süüa!