iibise pesast

Wednesday, March 31, 2010

Vaba päev, inimesel pole midagi teha

Kogemused näitavad, et kui päev algab hambaarstiga, võib järgnevast nii mõndagi oodata. Ses suhtes oli täna erand. Ei juhtunud midagi kõneväärset.

Ehkki tekkis mitmeid huvitavaid küsimusi.

Näiteks, mida (ja kuidas) tuleks vastata, kui sa istud hambaarstitoolis, suu pärani, lõugade vahel plastmassjublakas, ravitava hamba ümber pitskruviga agregaat ning hambaarst küsib: kas teil on mugav?

Oo jaa!

Igal juhul, pitskruvist pääsnuna, läksin ja ostsin endale otsustavalt ära kummikud. Väga ilusad, punaste moonide, kreemide rooside ning valgete liiliatega. Kui ma juba nii praktilise ostuga hakkama olin saanud, võtsin juurde ka müüja poolt soovitatud soojad sisetallad. (Kui asi samas vaimus jätkub, kannan järgmiseks vilte ja sõba!)

Siis läksin vette. Kohe mõnuga, kõigepealt ujusin, siis vesivõimlesin ja siis ujusin veel natuke. Võimluses tekkis mul küsimus, et miks on vesiaeroobikas alati nii palju volüümikaid prouasid. Kas see tähendab siis, et vees võimlemine on kehakaalu mõttes ebatõhus? Noh, teisest küljest, kuna ühesilmne on teatavasti pimedate seas kuningas, tundsin ma end muidugi hästi. Kohe selline fit tunne tuli peale, kui tegin harjutuste raskemaid versioone.

Õhtul tundsin ennast veelgi tublimana - kui see nüüd üldse võimalik on - sest koristasin ära garderoobi. Tõtt öelda oli seda muidugi tarvis ka seetõttu, et talvejoped ja -mütsid polnud pesakonnale enam kohased, aga siiski. Üritus päädis tõdemusega, et olemasolevatest riietest õnneks jagub. Aega kulus selleks päris kõvasti, sest umbes poolt garderoobitäit proovis innukas Väikevend ka selga. (Õhtul enne magamaminekut oli tal ülestikku seljas kolm särki.) Mõningate asjadega käisin mina Lõvipoisi sabas ning palusin tal neid selga proovida. Ega ta üle kolme-nelja korra ühelegi proovimisele vastu ei vaielnud ka. Kõrreke on õnneks juba iseriideidprooviv inimorganism.

Kui lapsed magama läksin, vaatasin vist esimest korda tänase päeva jooksul ka kirjakasti. Peibutusmeili teemaks oli täna võluv ja veetlev. Kas pole suurepärane pakkumine: Meil on aluspesu, mis sobib Teile ja mitte vastupidi.


Kahju muidugi, et mina Teie aluspesule ei sobi!

(Aga mul on vähemalt ilusad kummikud!)

Labels:

7 Comments:

At March 31, 2010 at 9:57 PM , Blogger Kader said...

Väga õige järjekord tegevustel: kummikuost ikka enne vette minemist :)
Aga mis riiete proovimisse puutub, siis poja puhul olen pidanud juurutama kaugseiresüsteemi. Ükski püksipaar ei vääri seda energiat, mis kulub põhimõttelise proovimisvastasega väitlemiseks... ja oleks sel vastalisel siis ükskõik, mida ta selga paneb! Oh ei, põhimõtteid jagub siiagi! Püksid peavad olema lühikesed, pluusid lühikeste varrukatega ja soovitavalt sinised, särgi ja sokkide värv peab sobima, teksa ei tohi olla... nutt ja hala, ma ütlen!
Vabandust, et hoogu sattusin :)

 
At March 31, 2010 at 10:05 PM , Blogger iibis said...

Väiksema naaskli puhul suudan ma samuti visuaalselt hinnata. Suuremal näiteks käiste või säärte pikkust enam mitte. See-eest proovis väiksem jälle kõike selga ise ja hääl meelel, ainult pärast ei saanud enam seljast ära - noh, näiteks dressipluusi, mis oli talle paras aastavanusena, andis minulgi sikutada.

 
At April 1, 2010 at 7:48 AM , Blogger Sehkendaja said...

Vees võimlemine sobib paksudele iseäranis, kuna nad ei pea kogu oma raskusega nt. jalgadel seisma. Jooksmine nt. on üldse üks tervistkahjustavamaid spordiliike ja seda tasub viljeleda ainult kergkaallastel väga head jalanõudega.

 
At April 1, 2010 at 9:59 AM , Blogger epp said...

Minu teooria on, et paksud lähevad vette lootuses, et seal teised ei näe, et nad paksud on. Nagu näha (just!), see lootus ennast siiski ei õigusta.

 
At April 1, 2010 at 8:14 PM , Blogger iibis said...

Nujah, ikka nähakse!

Ühel päeval, kui mina pahaaimamatult selili ujusin, põrkasin ootamatult millegagi kokku. Või, õigupoolest, kellegagi. Tegemist oli nimelt sukeldumisklubi liikmega. Ilmselt on neil basseinis terve varitsussalk, kes loeb volte ja vaatab muud huviväärset.

 
At April 1, 2010 at 10:30 PM , Anonymous Anonymous said...

paksude nimel annan teada: vesivõimlemine on koht, kus ei hakka higistama... teatavasti ei ole see eriti mugav tunne.
aga las me olla kõik sihandsed, nagu oleme :)

 
At April 2, 2010 at 7:36 AM , Blogger iibis said...

Muide, samadel põhjustel meeldib mulle endale kah igasugu vesisport. Lisaks on mul veel see puue, et mul pole rütmitunnet ning mittevesiaeroobikat on enda esituses endalgi piinlik vaadata. (Lapsegi ujumasaatmine on boonusega aktsioon: saad alati trennist kätte puhta lapse.)

Aga nagu siinsetes kommideski tõestatud, on see asjatu illusioon!

Nad jälgivad kõiki, alati ja igal pool!

 

Post a Comment

Subscribe to Post Comments [Atom]

<< Home