Aprill, aprill, va lorupill!

Nii hüüdsid mäletatavasti koolilapsed Bullebyst. Peale minu meelest täiesti sadistlikku aprillinalja õpetajale, kui nad kaks tundi varem kooli tulid*.

Sellega võrreldes läks mul täna täitsa hästi.

Hommik algas muidugi Lõvipoisi lõputute sul-on-püksid-katki-naljadega. Ta ütles õhtul, et pinginaaber G oli ühe korra uskuma jäänud, aga mina arvan, et see on liialdus.

Koolis ikka tehti nalja. Üks klass teipis kriidi otsa läbipaistva teibiga, teine jälle arvutihiire ning siis lasti minu peale laserpoineterist täpikene (kui ma seljaga olin ja tahvlile kirjutasin). Noh, parem ikka kui üldse mitte midagi.

Aga õhtul ütles Väikevend, et mul on sukkpüksid katki - ja see oli kahjuks tõsi.

*Palun mitte unustada, et siin kirjutab inimene, kes on peale 1999. aastat saanud magada vaid loetud hommikud nii pikalt, kui und jagub.