iibise pesast

Saturday, April 10, 2010

Hunt ja seitse kitsipunga

Teatris käinud pole ma kohutavalt ammu, aga näed, mõnikord veab.

Eile oli Kõrrekese ja Lõvipoisi koolis Hunt ja seitse kitsetalle ja täna Vanemuises Ninasarvik Otto. Nii et eile saime siis koolietendusel Väikevennaga teatrikombeid meenutada ning täna neid kohe uuesti kasutada. Etendused olid väga lõbusad. Kooli puhul meeldib mulle see, et kaasatakse absoluutselt kõik õpilased esimesest viienda klassini. Laulud, tantsud, võimlemiskavad - väga lahe! Väikevenna puhul oli kohati päris raske selgeks teha, miks temal pole lubatud, sarnaselt paarile teisele väikelapsele, minna lavale näitlejate vahele tiirutama, aga õnneks polnud ma ka ainus sedavõrd karm ema. Hundi lavaleilmumine lepitas teda iga kord mõnevõrra. Kavas pealkirjaga Kitserahva hääl oli ära trükitud Kõrrekese jutt hunt-taimetoitlasest.

Tänane teater oli kah mõnus. Näitlejad olid - mõne erandiga - pea kõik tundmatud, aga Topperi ninasarvik sai kogu selle loo mõnususes ka laval ette kantud. (Proua Flora maagilist india kohvi oleks isegi joonud!) Väikevenna käitumine oli etenduse ajal eeskujulik. Lõvipoiss sõitis küll just täna võistlustele Lätti, aga õnneks oli ta nädal tagasi käinud klassiga Nukitsameest vaatamas, nii et ega ta väga kurvastanudki. (Ülejääva piletiga tuli see-eest kaasa Kõrrekese sõbranna.)

Etenduse vaheajal teatas Lõvipoiss telefonitsi, et nad jõuavad kohe kohale. Siiski olid nad teatri lõppedes alles igaljuhul kuskil Eestis. (Peale järelepärimisi selgus, et tegu oli Nõoga.) Nii et jõudsime parasjagu kahe olemasoleva lapsega imetleda ja imestada jõge ning osta Mäkist toitu kaasa, kui Lõvipoiss kohale jõudis.

Võistlustel oli läinud hästi. Neljast mängust võideti kolm. Kuigi, kui keegi nüüd aru saab, mida sellega öelda tahetakse - kui nad oleksid Lätis teadnud, et me nii hjästi mängime, oleksid nad meile postkaardid kinkinud, aga nad ei uskunud vist enne.

No tõesti. Sa kutsud lapsed teisest riigist võistlema, ja oled nii /.../ kitsi, /.../ et ei raatsi välja printida lastele isegi diplomit või midagi mälestuseks /.../. Lõvipoiss leidis Valmierast ühe laheda kivi ja tõi selle koju kaasa.

Vähemalt oli tema happy mealis Öine Raev. Üksikasjalikku ülevaadet mängudest kuuleme ilmselt kuni järgmiste võistlusteni.

Õhtul duši alla minnes esitas Väikevend painama jäänud küsimuse: on ju, ninasarvikul on ka noku?

Labels: , ,

2 Comments:

At April 10, 2010 at 10:43 PM , Blogger epp said...

Tänaõhtune dialoog Ploomiga:
Ma: "Ploom, ega Sa teatris juhuslikult Kõrrekest ja Lõvipoissi ei näinud?"
P (pärast järelemõtlemist): "Seda nende ema ma nägin vist küll. Aga seda nende kõige pisemat lapsekest ma ei näinud."
"Väikevenda või?"
"Jah. Küllap väike Väikevennake jäi seekord koju. Oksendas."

Tempel mällu igaveseks.

Aga tõsi ta on, et Ploom pole ju Väikevenda tema uues soengus kohanudki.

 
At April 11, 2010 at 10:50 AM , Blogger iibis said...

Viimane kord oli siiski sidemetes käte ja bakteriga.

Nii et üks igavesti hädine kuju ilmselt küll.

 

Post a Comment

Subscribe to Post Comments [Atom]

<< Home