Arbuusisuhkruelu

Kas kolm last on palju või vähe? Kord, ehk natuke rohkem kui aasta tagasi jalutasime pargis koos titevankris Pumpernickli, Lõvipoisi, Kõrrekese ja tema sõbrannaga. Meie juurde tuli üks tädi, kes küsis murelikult: Ega need ju kõik teie omad ei ole?! Te ju hoiate neid või midagi?

Kui lapsi on mitu, on igasugu võimalusi, kuidas pisikesi asju korraldada. Näiteks selle nädala hommikud on olnud väga mõnusad: Kõrreke, kelle tunnid algavad tunnikese võrra venna omadest hiljem, jääb unise väikevennaga koju, kuni mina Lõvipoisiga kooli jalutan. Täna pesamuna veel magas (eelmisel päeval südaööni üleval oldud ju ka). Ärgates oli õelt küsinud: Emme? Venna? Ja pärast teadjal ilmel korranud: Emme, venna, kooli. Minu koju tulles olid õde ja väikevend asunud hommikust sööma, ning pisem istus titetooli asemel õel süles. Ma ei raatsinudki midagi öelda, sest Kõrreke selgitas: ta oli lihtsalt NII armas...

Eile lõunasööki tehes selgus, et poest oli ununenud paar asja toomata. Lõvipoiss võttis enda peale nii hakkliha praadimise kui ka väikevenna valvamise. (Kes ütles, et mehed ei suuda mitut asja korraga?!). Mina kihutasin rattal poodi hapukoort ja kassitoitu ostma.

Mis mänge väikese vennaga mängitakse? Poistel omavahel on hästi palju tagaajamist huilgamise, vile ja laulu saatel. Automängud. Peitus. Lõvipoisile meeldib ka väikevennale raamatuid lugeda. Õe juurest saab nukke, juukseklambreid ja pärleid. Viimastega pole küll muud teha, kui need rohkete imestushüüete saatel laiali puistada. Täna tuli Kõrrekesele nutt peale, kui tema kenad pärlid olid laua all (süüdlast ei tulnud muidugi kaua otsida). Pumpernickel nägi kurba õde, läks ja tegi pai. Aitasime siis pärlid kokku korjata, kuigi karukujulist ei leidnudki -- Kõrrekesel tuli võtta varukaru. Üheskoos mängitakse peitust, eitohipuutudapõrandat, mõnikord tehakse koobas. Viimati oli koobas minu riidekapis, kuhu siis kolmekesi poeti ja taskulambiga valgust näidati.

Kõrreke oli kooliraamatukogust laenutanud Pumpernickli tarbeks tuletõrjuja-raamatu, mida tuli vaadata vist oma sada korda. Kõrreke hoolitseb ikka selle eest, et pereliikmete lugemisvara ei lõppeks, natuke aega tagasi toodi minu kirjutuslauale raamat pealkirjaga Ossum-Possum, pannkoogielukas (autoriks Veiko Belials) ja soovitati: sa võiksid seda lugeda, see on TÕESTI väga hea raamat.

Tänasel kenal päikselisel pealelõunal teatas Lõvipoiss, et tema läheb poodi kommi ostma. Käbi ei kuku kännust kaugele -- noormees tuli tagasi kotitäie marmelaadikommide ja Mariannedega, mida jagas kõigile heldelt. No on meil kodus aga magus elu!