Lihtsalt üks kahekesihommik

Vastu hommikut kolib pojanatt Pumpernickel enamasti mulle kaissu. Ja ei väsi meenutamast asjaolu, et meie esivanemad on kindlasti olnud pikakarvalised -- kuna minu puhul on valik, kuhu klammerduda, suhteliselt nadi, siis annab tarviliku kindlustunde minu juustesse klammerdumine. Nii on mul hommikuti (lõplikult) ärgates ikka selline kena tupeeritud look.

Täna hommikul olimegi kahekesi, suuremad lapsed on eilsest saadik vanaema pool külas. Aga toimekuse koguväärtus ei olegi oluliselt kahanenud. Hommiku saabumisest teavitati mind koos raamatuga Oravake Kiki -- seda siili tahan. Seejärel informeeriti edasisest kavast: Mõmmi aape (aape tähendab siis aabitsat) ja nämm-nämm.

Elu, milles kõik vajalik -- ema, söök, raamatud -- on käeulatuses... Ei mingeid muresid ega hirme.