Viimane esimesest -- pipart teile pannile

Mina igatahes võtan suure koolikoti -- ja sul pole mõtet mind ümber veenda.

Need sõnad ütles mulle täna Lõvipoiss oma esimesele tunnistusele järele minema hakates.

Lisaks tunnistuste saamisele oli lastel ka karjääripäev. Mis tähendas seda, et Lõvipoiss käis ekskursioonil Estikos ning tütar Kõrreke Eesti Rahva Muuseumis.

Vaeseke, haletses Kõrreke hommikul oma venda -- meie läheme muuseumisse ja tema esikusse.

Kuni me väikevennaga Kõrrekesele lõunal järele läksime, oli Lõvipoiss juba kodus.

Ma sain kaks kammi! hüüti meile juba ukselt. Lisaks veel plastikämberämber, pastapliiats ja kohukese- ja kommipaber pakendamata kujul.*

Tunnistused olid ka. Kõrrekesel neli emakeele kirjutamine, muidu oli kõik väga igav -- ja Lõvipoisil siis sõnalised hinnangud. Viimased loeti meile kõik ükshaaval ette.

Pealelõunal avastasin oma noorema poja tema lemmikkohast, pliidi eest.** Pannile oli valatud oliivõli. Sinna sisse puistatud helde käega terapipart. On mul vaja lisada, et põrand oli mul värskelt pestud?



*Õudne!

**Kohati tunnen ma end nagu Giovanni naine Julia Leiutajatekülast, kelle mees kõik kööginõud leiutisteks näppas. Pumpernickli huvi nõude (ja toiduainete) järele on raugematu.