iibise pesast

Wednesday, January 13, 2010

Meeste mured: Oskar ja Roheline Vahend

Täna pani Väikevend end lasteaias kenasti riidesse, paksud püksid ja jope olid juba seljas, kui talle meeenus midagi tähtsat.

Ma pean oma Vahendi ka ära tooma!


Missuguse vahendi?

Vahendi, noh. Rohelise.


Missuguse rohelise vahendi?

Ringikujulise!


Ka lasteaiaõpetaja oli võrdlemisi nõutu.

Väikevend otsis oma Rohelist Vahendit, nii et higi tilkus - talverõivaid arvesse võttes polnud see ka muidugi ime. Ei olnud kusagil Rohelist Ringikujulist Vahendit, ei olnud. Peale veerandtunnist tagajärjetut otsimist soostus end väsinuksotsinud Väikevend lõpuks koju minema, kuna lubasin ta homme varakult kohale tuua (hommikul vara on vähem lapsi ja lihtsam Rohelist Vahendit leida.)

Enne saabaste jalgapanekut tuli veel kohustuslikult vaadata seinal olevat tähestikku, mille juures Väikevend kangekaelselt väitis, et tema täht on "I".

Läksin siis oma Immaanueliga koju. Lõvipoiss küpsetas piparkooke, nagu meil siin viimasel ajal ikka tavaks. Ta on juba päris osav. Tainast rullides tuleb igasugu huvitavaid mõtteid pealegi:

Emme, sünnita meile veel üks vend ja siis paneme talle nimeks Oskar!

Tead, Lõvipoiss, mul on teiegagi täiesti piisavalt tegemist
, vastasin.

No aga siis kasvõi tüdruk! Siis oleks Kõrrekesel kellegagi mängida.

Kui see sinu ettekujutatud tüdruk saaks kunagi mänguealiseks, siis on Kõrreke juba päris suur neiu... Aga tead mis, kui sa suureks saad, võid ju ise poja saada ja talle Oskar nimeks panna!

Varsti asutas Lõvipoiss piparkoogiküpsetuskooli. Õpilasteks olid nii Kõrreke kui Väikevend. Et viimane keeldus enne tunnistuse saamist magama minemast, kirjutaski Lõvipoiss talle siis tunnistuse.

Seal seisis:

Tunnistus
Väikevend

Piparkooki tegu 4+
Kirjutamine 5+


Kirjutamise all mõtles Lõvipoiss ilmselt Väikevenna mänguväljaku projekti, mille viimane kange küpsetamise vahele oma vihikusse joonistas.

Igal juhul läks pesamuna magama ülimalt rahulolevana, pannes eelnevalt kindlasse kohta hämmastavalt kakasarnase kenaks keraks veeretatud pisikese tainatüki.

Ja juba homme ootab lasteaias võimalus otsida Rohelist Vahendit!

Labels:

8 Comments:

At January 13, 2010 at 10:38 PM , Blogger ritsik said...

:D Nii hea!
Mu poeg kannaks nime Oskar, kui issi poleks selle lihatööstusega seonduvaks terminiks kuulutanud.

 
At January 14, 2010 at 8:34 AM , Anonymous Anonymous said...

Kui seeniortibi oleks sündinud poisina, oleks temast saanud Oskar (lihatööstusest polnud siis veel uduaimugi):)
Aga kui saab selgeks, mida Roheline Vahend endast kujutab, siis tahaks ka teada et mitte päris lollina surra :)

 
At January 14, 2010 at 10:32 AM , Blogger Meretuul said...

Mul meenub seoses Oskaritega selline lugu.
Helistas mulle naabrinoorik ja uuris: nende õuel olla üks pisemat kasvu taksi moodi pruun koer, rihm järgi lohisemas. Et kas see võib olla minu koer.
Jaa-jaa, see on meie Oskar jah, ta pani hommikul kodunt plehku, hüüatan pahaaimamatult. Ma kohe tulen talle järgi...
Ja hakkan kõne lõpetades omaette itsitama. Sest naabrinna pisipoeg kannab täpselt sama nime kui minu plehkupistnud koerik...

 
At January 14, 2010 at 11:49 AM , Blogger Kader said...

Piparkoogitegu ja projektijoonistamine käivad siis ilmselt tihti käsikäes - kui ma mõni päev tagasi tainast rullisin, joonistas mu poeg valmis raketiprojekti.
Roheline Vahend kõlab intrigeerivalt jah, ühinen uudishimulikega! (Meenus "Roheline muna" :))

 
At January 14, 2010 at 3:20 PM , Blogger KR said...

Meie ajal oli "Oskar on puljong, Oskar on supp..."

Igaljuhul, mul on nüüd terve õhtu midagi teha- nuputada mis on Ümmargune Roheline Vahend:)

 
At January 14, 2010 at 7:22 PM , Blogger iibis said...

Ritsik, tundub, et see lihateema oli teile ikkagi kuidagi südamelähedane, sest igal oinal on ju teatvasti...

Aga mõlemad nimed on iseenesest lahedad ning meeldivad mulle väga! Kõrrekese puhul - sugu me ei teadnud enne sündi - oli M-teema isegi korraks üleval, aga kuna suhteliselt lähedasel sugulasel on juba selline nimi, siis jäi tagavarade tagavaraks (e siis variandiks, kui laps oleks olnud poiss ning teised väljamõeldud nimed poleks talle sobinud.)

Oskari puhul meenuvad aga kaks kirjanikku, Luts ja Wilde - ja kummagi saatust vist oma pojale siiski ei tahaks!

 
At January 14, 2010 at 7:28 PM , Blogger iibis said...

Ja nüüd siis peamisest. Kui me täna hommikul lasteaeda läksime, lidus Väikevend kohe riiuli juurde ja võttis sealt plastiliinikarbi. Seal olid sellised rohekaspruuni junjad kuulikesed, mida ta usinalt veeretama asus. (Vrdl: eilne peenmotoorika arendamine piparkoogitaignaga!) Nii et ma juba arvasin, et ma tean, mis see Roheline Vahend on.

Aga võta näpust! Õhtul käis järel vanaema. Ja kodusel enne-und-vestlusel ma küsisin, kas ta leidis oma RV üles.

"Ei leidnud", vastas küsitu kurvalt. "Homme leian!"

"Ja mis vahend see selline siis on," küsisin.

"Roheline. Ringikujuline," vastati mulle räägi-nagu-lapsega toonil.

 
At January 17, 2010 at 11:03 PM , Blogger S said...

Jah, ka minul oli hiljuti 4-aastase tütrega vestlus teemal, et emme, sünnita veel üks laps, siis sul tuleb jälle piima. Ja kui ma olin paar korda arvanud, et praegu meil sellist plaani pole ja meil on olemasolevate lastega juba täitsa huvitav. Siis pakkus 4-aastane mulle idee: Aga sünnita siis kassipoeg!

 

Post a Comment

Subscribe to Post Comments [Atom]

<< Home