Iga on selline!

Hommik, pesamuna ärkab natuke peale kuut, kuna on ju tarvis saada kinnitust: Emme, jänkudel on saba, eks?...Aga kas telefonil on saba?

Tütar Kõrreke on edenenud jõuliselt teismeliseks-olemises. Kümme aastat sai täis paari nädala eest ning eile nägin - suhteliselt juhuslikult - et tema jooksev telefoniarve on suurem kui minul või Mammal, vennast rääkimata. Täna läksin siis peale tööd asja uurima ning selgus, et ongi tehtud mingi müstiline, 70 krooni maksev kõne. Loomulikult ei osanud ta ise asja selgitada ning oli solvunudki, kui püüdsin asja siiski uurida. Kas selline ongi siis elu teismelise lapsega?

Lõvipoiss seevastu teatas, et suureks saades hakkab ta ikkagi suusatajaks. Ei, mitte et korvpall talle ei meeldi - aga kuna ka teised viskavad korve, siis pole medal nagu PÄRIS tema oma. Nojah, mitmete kaalutluste juures spordiala valikul polnud tähtsusetu argument, et suurele individualistile võiks ehk meeskonnaala õpetlik olla...

Hoidmaks stiili, teatas Lõvipoiss õhtul, et on kaotanud ära eelmisel nädalal kuupileti. (See on neil Kõrrekesega kahepeale, kuna nad vajavad seda erinevatel päevadel.)

Õhtul lugesin Väikevennale unejutuks brahhiosauruste ja diplodookuste kohta: Taimtoidulistena sõid nad ära tohutul hulgal taimi.

-Aga miks, emme? Miks sõid tohutul hulgal taimi?

Vastus (sellepärast sõid, et neil oli kõht tühi!) kõlas ilmselt küsija jaoks arusaamatult vähese entusiasmi ja huviga hääles.