iibise pesast

Sunday, November 2, 2008

Lapsed ja actionfilmid -- mõtted peale "Detsembrikuumust"


Muidugi võib vaielda, kas seitsme- ja kaheksa-aastased lapsed on just Detsembrikuumuse sihtgrupp. Seda kasvõi seetõttu, et filmitootjad ise on filmi märgistanud alla 12-aastastele mittesoovitavaks.

Meie siiski käisime. Seda juba põhjusel, et koolivaheaja kinokavast tundus see mulle kõige sobilikumana.*

Laskmisstseenid mõjusid mulle endale natuke hirmutavalt, kuna lapsed olid kaasas. Jõudsin juba mõeldagi: äkki polnud Detsembrikuumus siiski väga hea mõte koolivaheaja lõpetamiseks? Aga samas, mismoodi siis veel selliseid filme vaadata, kui mitte oma vanematega koos.

Laste ja filmivägivalla teemast -- mäletan kui Kõrreke kusagil nelja-viiesena esmakordselt Viimset reliikviat vaatas. Ja pärast tõllastseeni salapärase mungaga ütles murelikult: ma loodan, et ta ikka jäi ellu. Pean tunnistama, et ma polnud ise sellele kunagi mõelnud.

Ja tegelikult, huvitav, et lastele peetakse sobilkuks sellist ajaloolist vägivalda. No suvelgi käisime vaatamas Prints Caspiani, mis kvalifitseerub vist koguni laste- või koguperefilmiks, ning seal oli mõõgavõitlust ikka päris palju.

Kas ongi vale näidata lastele, et sellise täiesti jabura multifilmi panniga-pähe-ja-jalaga-makku-vägivalla kõrval on maailmas ka võitlus, millel on mõte. Et lisaks koolitulistamisele, millest uudiseid kuulavad-lugevad lapsed (ja Kõrreke juba loeb näiteks aeg-ajalt ajalehte) paratamatult kuulevad, võetakse relv kätte ka kodumaa eest võideldes.

Film ise meeldis. No juba näitlejad, eks ole. Tõnu Kark Põdderina. Mait Malmsten kui Palametsa õpiku nuhipildilt maha astunud. Ja Carmen Mikiveri (kes on mulle alati meeldinud)absoluutselt võrratu Elis Kingissepp. Noortest ja ilusatest pole mõtet rääkidagi. Kas on üldse tarvis mainida, et Kõrrekesele läks eriti hinge kaunis Anna ning Lõvipoiss elas kaasa Tanelile...

Huvitava kokkusattumusena rääksime lastega hommikul, enne kinnominekut, suurtest ja väikestest soovidest. Kõrrekese suurim soov oli see, et maailmas poleks enam kunagi sõda. Lõvipoiss oli konkreetsem ja ütles: ma tahan, et Venemaa enam kunagi ühelegi riigile kallale ei tungiks.

Ja kui ma nüüd praegu tänast filmikogemust teiste lastega nähtud asjade konteksti asetan, siis kas näiteks Kung-Fu Panda on iseenesest tegelikult lastele sobilikum. Mäletatavasti kõlas sealne moraal ma pole mitte tavaline paks panda, vaid olen eriline paks panda.

---
* Asjaolu, et koolivaheajal PEAB kinos käima, tuleneb ilmselt puhtalt nostalgiast. Kinoabonoment. Mäletan siiamaani oma esimese koolivaheaja punasekirjut ümbrikku viie tumesinise piletiga. Üks filmidest kandis pealkirja Maria Mirabell.

Foto võetud filmi kodulehelt.

Labels:

6 Comments:

At November 3, 2008 at 9:51 AM , Blogger epp said...

Mina arvasin väiksena, et tegemist on kino"hobenemendiga". Kõlab umbes nagu rahvakeelne nimetus ratsapolitseinikule...

 
At November 3, 2008 at 11:37 AM , Blogger Sehkendaja said...

Ja mina mäletan, et esimese klassi esimese abonomendiga saime esimese filmina vaadata "Kaunitar ja koletis", mispeale minu kõrval istunud Asko läks ära oksendama, Kristel J ka enam ei tulnud (nii õudne oli) ja nende asemel sai Raili pärast kenasti minu kõrval istuda.:)

 
At November 3, 2008 at 1:40 PM , Blogger iibis said...

Kas ajal, kui rohi oli veel rohelisem, ei olnud "Kaunitari ja Koletise" nimi mitte "Tulipunane lilleke"?

 
At November 3, 2008 at 4:37 PM , Blogger Sehkendaja said...

Tead, sa ajad mu praegu segadusse. Ma ei tea ju tegelikult enam nende muinaslugude sisusid. Mäletan ainult, et nimi oli "Kaunitar ja koletis" ja see oli väga hirmus, just see koletis. Samas "Tulipunast lillekest" mäletan ju ka - et selline film oli millalgi. Kas nad ikka on üks ja seesama???

 
At November 3, 2008 at 4:45 PM , Blogger iibis said...

No kas siis polnud jutt kaupmehest, kes läks reisile ja kelle noorim, kõige ilusam tütar soovis endale tulipunast lillekest. (Vanemad tahtsid ikka kulda ja karda, eks ole). Ja siis kui isa oli lille murdnud, kuulis ta häält, kes ütles, et ta peab oma tütre sinna lossi saatma (lille murdmise eest siis). Minu meelest on see lugu "Kaunitariks ja Koletiseks" muutunud peale disniversiooni.

 
At November 3, 2008 at 7:16 PM , Blogger Sehkendaja said...

Näed, ei julge vaielda. Aga lapsest saadik on ju meeles "Kaunitar ja koletis" ja seda uut versiooni ma tegelt ise ei teadnudki... Kes teab, äkki oli siis vene keeles ühtmoodi ja eesti keeles teistmoodi ja mul jäi üks neist meelde.

 

Post a Comment

Subscribe to Post Comments [Atom]

<< Home