iibise pesast

Wednesday, June 3, 2009

Läbi. Selleks korraks

Algus (vasakul) oli paljutõotav ja elevust täis. Lõpp (paremal) tabas Lõvipoisi mõnevõrra resigneerunud kujul. Väsimus oli silmanähtav, hoolimata isegi kehalise kasvatuse õpetaja poolt e-kooli kirja pandud kiitusest. (Lõvipoiss jookseb väga kiiresti ja on pallimängudes väga tubli.*)

Kõrreke elab teistsuguses maailmas. Seal on õpetajad ja treener, kes kuuluvad lemmikinimeste hulka. Õnn, mis peitub ennekõike matemaatika- ja solfeedžotundides. Ja muidugi Lood. Raamatu- ning ise välja mõeldud. Ehk saame viimastest nüüd mõne kirja ka, kui kiire on läbi. (Mul oli õnn kuulda täna järjekordset kolme esimest peatükki.)

Üksmeeles on nad kooli suhtes vaid tantsutundide küsimuses (mida kumbki ei armasta).

Ka mina olen imelikul kombel väga väsinud. Pea iga päev viimase kahe nädala jooksul oli kellelgi ekskursioon, pidu vanematega, teater, kontsert, trenni lõpuüritus... vist veel midagi. Panna õigel ajal raha kaasa. Otsida välja sobivad riided ja jalanõud**. Suruda õigel hetkel lillekimp pihku. Viia õigeks ajaks õigesse kohta. Osaleda ekskursiooni(de)l. Saada kõige selle korraldmise tarbeks laste käest lugematul hulgal sedelikesi. Olla vaatamas, kuidas laps mängib pilli, ujub, jookseb, viskab korve, laulab, tantsib ning näitleb.

--
*Mul on alust arvata, et ka teised õpetajad on seda tähele pannud, kuigi nende hinnangute üldtoon on millegipärast teine. (Lõvipoiss mängis lauluklassis kulli. Muusikaõpetaja.)

**Kusjuures eriti jalanõud. Kui päevikus on kirjas pidulik riietus, siis see leitakse kenasti kätte. Aga kui hoolikalt peale ei passi, võivad ülikonnapüksid kokku sattuda näiteks tossude ja spordisokkidega.

Labels:

3 Comments:

At June 4, 2009 at 7:05 AM , Blogger luize said...

Võin kinnitada, et edaspidi läheb kergemaks. Selles osas, mis iseenda sebimisse puutub. Ühel hetkel ei ole lapsed ise ka enam nii ärevil iga sündmuse pärast (või siis varjavad seda paremini) ja huvitegevusega seotu omandab ka kuidagi rahulikumad toonid. Noja üldse.

Samas, kui on rohkem lapsi, siis kestab ärevil olek ka aastatega mõõtes kauem. Ja nakstigi on kõik läbi kiiremini, kui oodata oskad. Kaheksanda klassi lõpetaja toob tunnistuse koju ja ehk alles hilisõhtul tuleb meelde seda ka emale näidata. Kui sellel tuleb meelde küsida.

 
At June 4, 2009 at 9:47 AM , Blogger ritsik said...

Lõvipoisi alguse ja lõpu pildid on küll väga kujukad:D

 
At June 6, 2009 at 2:31 PM , Blogger Maria said...

Ma olen viimase kahe aastaga juba õppinud maikuud kartma. :D

 

Post a Comment

Subscribe to Post Comments [Atom]

<< Home