Liivakastist teatrisse. Case report

Kukupai kirjutab inetust pardipojast lasteaiapeol. Minu juhtum, arvatavasti nii kevadest 2004, oli selline.

Olin kah mõnikord vaadanud lapsi teatris ja mõelnud: no need on ju küll otse liivakastist tulnud. Oma nätaki! ma selliste mõtete eest sain.

Olin ostnud Buratino kontserdi piletid kohe, kui need mitu kuud varem müüki tulid. Kontsert ise toimus mai lõpus. Umbes samal ajal on ühe sugulaspoisi sünnipäev, kuhu Mamma ja Papa ka läksid ja meie Kõrrekese ja Lõvipoisi ühes võtsid. Kevadel ja ilusa ilmaga toimus pidu loomulikult õues.

Toimetasin rahulikult kodus, kuni sain Mammalt äreva kõne. Kontserdi aega olevat kahe tunni võrra muudetud, kuulsid nad sünnipäevapoisi emalt (kes ise oli käinud oma lastega eelmise päeva kontserdil). Alguseni oli aega parasjagu 20 minutit.

Nii me siis Vanemuise ees kokku saime. Mina olin jõudnud viisaka kleidi selga tõmmata, aga lapsed olidki sõna otseses mõttes liivakastist. Piletitega otse esimeses reas (ikkagi varakult ostetud ju!)

Buratino, Artemon, Malvina ja Pierrot ei jäänud õnneks nägemta ega kuulmata.