iibise pesast

Wednesday, May 20, 2009

Tiigrist ja konnast ja kutsika hännast



Olin jalutamas suhteliselt kogenematu kahe poja emana, titt vankris ja Lõvipoiss vankri kõrval.

Emme, mida see auto siin teeb?

Ma arvan, et parandab tänavat.

Aga mis auto see on?


Seda ma ei teadnud.

Kaks poissi, vanem viiene ja noorem kuuekuune, vaatasid ammulisui üksmeeles lummuses.

Nüüd, kahe aasta möödudes, olen end ses suhtes täiendanud. Näiteks kord, ühe kaubanduseksuse juures, kui mult järjekordselt küsiti, mis auto nimi on, läksin ja küsisin.

Kopp, vastati mulle.


Müra tekitamiseks pole vaja muidugi masinaid. Eile peale kooli saabus Lõvipoiss koos sõbrapoisiga. Pole vaja lisada, et Pumpernickli rõõm oli suur. Nagu ka lärm, mida tegid kolm poisslast läbi maja teineteist luurates ja taga ajades.


Kohati tundub, kogu selline valdavas osas naishingede poolt läbiviidav kasvatustöö on suunatud poisslaste tasalülitamisele. Mitte et poissi ei peaks viima näiteks balletti vaatama, aga viimasel kahel nädalal oleme käinud Lõvipoisiga kahel korvpallimatšil. Ja ma näen, kui suur heameel on poisil olla kohas, kus lärm ja häälekas kaasaelamine ei tähenda mõne tädikese näpuvibutust. (-Samas on korvpallitribüün ka koht, kus võib näha pikaksveninud poisipõlve selle kurbnaljakal kujul...)

Kust võtta mõõdupuu, kui palju sotsialiseerida oma koduseid komplekte tiigrist ja konnast? Et händ ikka uljalt püsti jääks?

Kõige rohkem maailmas meeldib mulle joosta, hüpata, rahvastepalli mängida, korvpalli mängida... ja väike vend meeldib ka!

Labels: ,

0 Comments:

Post a Comment

Subscribe to Post Comments [Atom]

<< Home