iibise pesast

Tuesday, September 29, 2009

Idüll karvaste ja sulelistega

Alustan tänast sissekannet häbiminutiga. Noh, mis kõlaks paremini, kas Totaalne Võhik Kassipsühholoogias (kassipidamisstaažiga 16 + 10 + 3 aastat, kui kõik Kassid Minu Elus kokku arvestada) või lihtsalt Mõttetu Hädakraaksuja?

Niisiis, kass oli toas. Kus, seda teab vaid ta ise ja Kõikie Kasside Kaitsja. (Ma kohe armatan täna suurtähti, ehk peaks hoopis saksa keeles kirjutama hakkama?)Tegelikult otsisime me ju kõik kohad, ka ilmvõimatud, eile põhjalikult läbi. Tööl olles jõudsin ma helistada ka loomade varjupaika. Trenni jätsin vahele, tulin koju ja kutsusin kassi nii tänaval kui aias.

Ja kui ma ukse lahti tegin, vaatas mulle otsa Siisi. Näol väärkoheldu ilme, mille jaoks sõna solvumine tundub liialt leebe eufemism.

Nõudis õue. Kust ma ta mõned tunnid hiljem süles ja vastupunnivana lillherneste vahelt tuppa tõstsin. Ning, hoolimata Lõvipoisist, kes teda kui prints surnust ärganud Lumivalgekest ülima hoole ja armastusega vastu võttis, puges ta uuesti peitu ja oma salakohas redutab ta solvunult siiamaani.

Mind valdab raske dilemma: kas püüda kass majast siiski üles leida ja manustada talle määratud ravim ning riskida veelgi suurema põlgusega või jätta ta, noh, vähemalt homseni, rahule?

Õhtul põrmustus mu enesehinnang viimasetestki fauna-alasest teadmistest, kui mu kolmandas klassis õppiv tütar tuli minu juurde oma töövihkuga ja palus abi lindude määrmisel. Lõpuks andsin alla, klõpsasin pildi ning saatsin Kõrrekese abivalmis vanatädile, kes siis tibulinnukesed kindlaks tegi.

Labels: ,

2 Comments:

At September 30, 2009 at 9:26 AM , Blogger ritsik said...

Hea, et kadunuke tagasi! AB ravimit peab ikka kindlatel aegadel andma, ma topiks sisse.

 
At September 30, 2009 at 12:38 PM , Blogger iibis said...

Tjahh, seekord toppisingi, aga järgmise korraga on ülatusmoment väiksem ja vastupanu tõhusam. Ilmselt kuluksid mul ära teadmised mõnest hommikumaisest võitluskunstist.

 

Post a Comment

Subscribe to Post Comments [Atom]

<< Home