Kuidas küll kasvatakse meheks?
Täna peale kooli tahtis Lõvipoiss, kes sellest sügisest käib korvpallitrennis, oma kunste ka koduse palli ja põranda peal demonstreerida.
Mine õue, ütlesin. Ma ei taha, et sa toas palliga mängid.
(Ei ole ilmselt tarvis lisada, et sellekohane soovitus ei kõlanud siinsete seinte vahel esmakordselt).
Jajah, ütles mu poeg ja läks ülakorrusele. Palliga. Ja varsti kostis reetlikke pallimütsatusi juba kõrgematest sfääridest.
Sain kurjaks.
Ma ju ütlesin sulle, et palliga mängitakse õues.
Mina pole midagi teinud, vastas mehehakatis.
Miks hakatis? Tema kogenum sookaaslane annaks ilmselt oma parima, et teha selgeks, et minu nõudmised on põhjendamatud ning kui kellegi on üldse põhjust pahane olla, siis mina see siinkohal nüüd küll pole.
Selline hea ja toimiv я тут не причем suhtumine on küll meestele ainuomane. Sobib kasutada pea igas olukorras.
Labels: osalev vaatlus, soo-loogia
posted by iibis @ 9:03 PM
4 Comments:
Ei taha küll midagi üldistavat öelda, kuna minu kokkupuuted teie perega on praktiliselt siiski kaduvväikesed, aga: minu arvates oli teie peres pigem selline suurema mehe eksemplar, kes päris palju korrale kutsus. Seekord sünnipäeval aga ei sekkunud sa ise küll kordagi ühtegi meeletusse mängu (v.a. ehk et keldrise minna ei lubanud neil). Et eemalt paistsid seega vastupidised stereotüübid.
Ise kuulun klassikasse kogu oma pundiga - mina keelan-käsen(-p-l) ja teinepool püüab end talitseda, et iga kord mitte valjul häälel teatada, et mu nõudmised kitsendavad laste õigusi:)
Ärgem unustagem, et bloog on siiski ilukirjandus ning kokkupuuted reaalse eluga ilmtingimata vaid juhuslikud. Nagu me kõi kahtlemata teame.
Sorri, aga kohati ei saa ma sellest siiski aru. Sedasi tundub, et ühelt poolt oleks nagu kõigest ja kõigist lubatud, teisipidi aga üldse mitte...
Eks selle peep-show esitamise ja tõlgendamisega on, nagu ikka, "võimalikud variandid". Aga see just teebki asja huvitavaks.
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home