Indigoliikleja. Kes ta on ja kuidas teda ära tunda ning kohelda?

Miks neid liiklejaid indigodeks kutsutakse?

Alustagem definitsioonist:

Indigoliiklejad on need liiklejad, kes esindavad uut ja ebatavalist psühholoogilist käitumismustrit, mida pole varasematel aegadel laiemalt täheldatud ega dokumenteeritud. Seda „mustrit“ iseloomustavad unikaalsed omadused, mille tõttu kõigil, kes satuvad nende liiklejate mõjuvälja (eriti kaasliiklejatel), on tasakaalu säilitamiseks soovitav muuta nii omaenda käitumist kui ka liiklemist.

Ja veel: nimetatud „uue mustri“ esinemise fakti eitades kutsume neis liiklejates esile pettumust ja ebakõla.

Järgnevalt aga kümme enam levinud käitumismustrit, mis neid liiklejaid iseloomustavad.

1. Nad tulevad liiklusse, tunnetades enese kuninglikkust (ja tihti nad ka käituvad vastavalt).

2. Nad usuvad, et „väärivad liiklemist“ ning on üsna üllatunud, kui teised seda arvamust ei jaga.

3. Eneseväärtustamine ei ole neile mingi probleem. Nad näitavad tihti kaasliiklejatele, „kes nad on”.

4. Neil on raskusi alluda vastuvaidlematult liikluseeskirjadele (kus ei peeta vajalikus nõudeid põhjendada ega tunnistata valikuvabadust).

5. Teatud asju nad lihtsalt ei tee; näiteks liiklusmärk anna teed! on nende jaoks raske mõista.

6. Neid muserdab see, kui nad puutuvad kokku konservatiivsete süsteemidega, kus loova mõtte avaldamise asemel järgitakse kindlaks kujunenud rituaale ja traditsioone.

7. Liikluses oskavad nad tihti leida olukordadele paremaid lahendusi, mõjudes aga sealjuures sagedasti „süsteemipurustajatena“ (kes ei suuda kohaneda ühegi süsteemiga).*

8. Nad võivad tunduda liiklusvõimetud, kui ei viibi just omasuguste seltskonnas. Kui nende kõrval pole kedagi, kellel on neile sarnane maailmatunnetus, tõmbuvad nad tihtipeale endasse, tundes, et selles maailmas ei mõista neid keegi. Seepärast on ka kommunikatsioon liikluses neile sageli üpris raske.

9. Nad ei reageeri korralekutsumistele, mille eesmärgiks on ähvardada või süütunnet tekitada. (Selliste avalduste suhtes nagu „oota sa, kuni me politsei kutsume!“, jäävad nad kurdiks).

10. Nad ei ole eriti tagasihoidlikud teid oma vajadustest teavitama.


Kuidas indigoliiklejat ära tunda?

Üldiselt pole see raske.
Sageli sõidab indigoliikleja kahel või neljal rattal.

Jalgrattaga indigoliikleja ei lase end häirida sellisest pisiasjast nagu sõidusuund. Tema jaoks on ahistav sõita oma suunavööndis. Tõeline indigo trotsib ka märki ühesuunaline tee. Indigoratturist ema võib teha eelpoolmainitud tegevusi ka üheskoos järeltuleva põlvkonna indigoratturitega.

Autoga indigoliikleja võib ära tunda koguni pelgalt sõiduvahendi parkimise järgi. Nii võib ta parkida oma auto vahetult ristmiku ette. (See on puhtalt kaasliikleja isiklik probleem, kui tal tuleb möödasõiduks ületada pidevjoon või ületada samaliigilste ristmik pimedalt.) Liiklusmärgid anna teed! või topeltpidev teekattemärgistus pole loomult majesteetliku indigojuhi jaoks. Tuleb ta kõrvalteelt või parklast, mitteindigost pööbli asi on seda märgata ja teed anda.


Ning viimaks: kuidas indigoliiklejat kohelda?

1. Kohelge indigosid lugupidamisega. Austage nende kohta liikluses.

2. Andke neile valikuvõimalusi – kõiges!

3. Ärge kunagi halvustage neid – mitte kunagi!

Edukat (indigo)liiklust!

*Mõnikord puruneb koos süsteemiga ka kaasliikleja või tema sõiduvahend. Mis teha, revolutsioon nõuab ohvreid.


Indigoliiklejate mõistmiseks kasutatud valgustavat teksti sellelt lehelt. Illustratiivsel eesmärgil kasutet liiklusmärgikomplekti võib mitteindiost liikleja enesele õhtuseks närviderahustuseks tellida siit.