iibise pesast

Friday, October 9, 2009

Ainult väga valitud hetked

Kui sul on juhtumisi kätte jõudnud see ainus argipäevahommik, kui su kell ei helise 6.35 (kõlab jubedalt, ma tean ise ka!), siis teatab su pesamuna rõõmsalt kell 6.25, et tema tahab nüüd potile ja sina pangu talle tuli põlema.

*
Tööle jõudes oli kampsuniga Tädi juba ootamas.

Ärge kartke. Ma ei tea ajaloost küll mitte midagi, aga me oleme kõik väga sõbralikud.

Tore-tore. Tädi ja kuus tudengit. Tulevased klassiõpetajad.

Andsin tunni. Nagu ikka. Rääkisin viikingitest. Andsin ülesande viikingitest. Õpilased joonistasid töövihikusse pildi viikingilaevast.

Peale tunni lõppu kogunesid tudengitibud kanaemast tädi juurde ja sosistasid ägedalt. Tädi tüüris läbi pingiridade minu poole.

Piigad sabas, pihus pastakad ja paber.

Nad tahavad teilt midagi küsida, ütles tädi.

Jah, palun väga.

Mis oli tunni eesmärk, küsis kõige julgem piiga.

Kuus pastapliiatsit oli stardivalmis.

Tundsin tugevat kiusatust öelda: tunni eesmärk oli selgitada muumiate valmistamise aluspõhimõtteid (ja näha neidusid seda püüdlikult üles kribimas).

Elukutse sai minust siiski võitu ja küsisin pedagoogitoonil, mida üliõppurid ise antud tunni eesmärgiks arvaksid olevat.

*
Peale tööd ja trenni ja lõunasööki tärkas minuski pereema-võrse ning läksin siis (nagu korralik inimene kunagi) osturallile. Naisteosakonnas oli kosmeetikumide ümber suur trügimine ja siis suhteliselt ostjatevabad kastid väga koledate hallide kampsunitega. Tegelikult olin ma enda arvates seekord erakordselt teadlik poodlushuviline, kuna mulle oli kuagilt silma jäänud, et spordiosakonnas müüakse soodsalt plikade ujumistrikoosid... ja Kõrreke oli mäletatavasti enda oma kaotanud.

Leidsin teiselt korruselt müüja, kellele oma soovist teada andsin.

Ta vaatas mind kaastundega.

Trikoode päev oli ju eile!

Siiski näitas ta no-vaatame-mis-teha-annab-moel mulle trikoode kasti kätte. Ja õnnekombel leidus seal ka üks isend sobivas suuruses.

Eduka poodluse lõpetuseks ostsin veel pesamunale lambafilmi (kättetoimetamise asjus räägin päkatsitega läbi), kaks nötsikut osturallivirsikuid ja kaks tumedat osturališokolaadi.

*
Pesakonna pidin kätte saama Mamma juurest. Selgus, et poisid olid hoopis sauna minemas ja koju tulla ei tahtnudki.

Kõrreke oli trikoo üle päris rõõmus. Ja muutus pisut mõtlikuks.

Sul läheb vist meie peale päris palju raha. Kõik need vihikupaberid ja...


(Tõepoolest olin tütrele eelmisel päeval poest ta palve peale toonud punased sukkpüksid, tindipliiatsid ning paki vihikupabereid.)

Kui poistele järgi sõitsime, kostis saunast kõva kisa. Väikevend nuttis valjusti. Mamma väitel oli kõik sujunud kenasti kuni peapesuni. Läksin siis ja pesin oma jõnglase heleda tuka puhtaks.

Mamma ei tohi mu pead pesta. Tema tohib ainult mu jalad puhtaks pesta!
kommenteeris asjaosaline ise õhtusöögilauas.

Tore on tunda end vähemalt mõneski küsimuses priviligeerituna.

Labels: , ,

3 Comments:

At October 12, 2009 at 2:33 PM , Blogger Red Whortleberry said...

Oi, see hetk tudengitega oli väga filmilik ning Su argipäevastsenaariumid alati väga nauditav lugemine!

Üks kauane lugeja

 
At October 12, 2009 at 7:36 PM , Blogger iibis said...

See oligi väga filmilik.

Tänan märku andmast. Kena, kui saitmeetri numbrite tagant end keegi mõnikord ilmutab.

 
At April 25, 2022 at 8:02 PM , Anonymous Jonah Perry said...

Nice blog post.

 

Post a Comment

Subscribe to Post Comments [Atom]

<< Home