Hiire reinkarnatsioon kassina

Väikevennal oli vahva saapakarp. Saapad sai sealt lume tulles välja võetud. Härra joonistas karbile peale vinged autod. Et saapakarbist saaks siis autokarp.

Paraku olid saatusel teised plaanid. Saatus ilmutas end meie kassi kujul ja näris nelja õhtuga karbi täiesti katki.

Sama otsa on varem leidnud näiteks Kõrrekese käsitöötunnis meisterdatud karp. Hoolikalt volditud, lõigatud ja kleebitud. Ka mõningad raamatud (eriti kahju oli äranäritud Lärmisepa tänava Lotast...)

Ikka nii, et võimaluse korral toetab oma tagumiku väärt paberikraamile ning kisub vihaselt hammastega tükke lahti.

Ehk oli eelmises elus raamatukoguhiir?

Muide, hiire tõime me oma sunniknahale pealinna lemmikloomapoest. Sünteetiline kräpp pole ilmselgelt tema rida. (Eks ta ole samasugune arukas blondiin, nagu riigi esimene daam.)

Jälgmine kold toome oopis selle, kes latta sees lingi jooksis, pakkus Väikevend.