Reis hüperreaalsusesse. (Viisil: sinna jäid minu isa ja ema)
Moto: Ütleme, et Piacentini võttis Gaudi raamatut lehitsedes liiga suure annuse LSDd ja asus ehitama pulmamausoleumi Liza Minellile. (Umberto Eco, Reis hüperreaalsusesse)
Niisiis: see
+ see
+ see
Vot selline koht on nüüd Tartus. Juugendlik trepike raamatupoodi, selle kõrval burksiputka, sealsamas sensuaalseid lõhnu levitav aroomiboks. Kuskilt kostus kõrva jõululaule. Läksin mänguasjapoodi, et kodus haigeolemisega tegelevatele võsukestele mõni lauamäng viia... ja tundsin ennast nagu liivlaste Kaupo Rooma paavsti juurde jõudes. Pea hakkas ringi käima (ja mitte piltlikus tähenduses.) Vaarusin toidupoodi ja ostsin kõigi asjaosaliste rõõmuks Pettsoni ja Findusega pusle.
Kohvipood oli endisel kohal. Capuccino punases topsis - midagi kindlat peab ju maailmas siiski olema - oli täiesti reaalne.
Katedraalide aeg on käes.
Pildid siit, siit ja sealt.
Labels: MA ÜHE MÕTTE SIISKI LISAKSIN
posted by iibis @ 9:57 PM
5 Comments:
Oi-oi, millisest toidupoest saab PjaF puslet, Rimist või Maksikast? Meil on, saad ju isegi aru, seda väga vaja!
Rimist. Ostad 50 PjaF puslet ja saad tasuta panni!
Kas see koht on nyyd töesti valmis?
Ei, ma siin ainult fantaseerin üha uutest kaubanduskeskustest, muinasjutulistest hindadest, ostuöödest ja -päevadest. Annab elule uue dimensiooni.
Bloog ON ju siiski ilukirjandus, või kuidas?!
Ei ole ilukirjandus.
Kui Tartusse tulen, lähen kindlasti ka L~unakeskusesse ja... loomaaeda.
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home