Mehed. Mardipäevajutt

Tänasel päeval peavad siis nimepäeva sõjajumal Marsist inspireeritult nime saanud härrased. Nii et igati sobiv ajastus oleks näiteks meeste-teemalises meemis kaasa lüüa.

Aga kui ma hakkasin mõtlema sõnadele seksikas mees, siis jooksid mõtted ummikusse. Ei, mitte, et mind jätaks näiteks Johnny Depp või Jim Morrisoni külmaks. Aga seksikus on minu jaoks nii kinni lõhnas, et ma ei saa seda ühegi mehe kohta enne ülenuusutamist kindlalt väita.

Kusjuures see lõhnaküsimus ei puuduta mitte ainult mehi ja seksi. Ka naised võivad lõhnata meeldivalt või mitte. Huvitav on kusjuures ongi see, et mingid lõhnad, mis mulle iseenesest ei meeldi - noh, näiteks tubakas - võib mõnele inimesele sobida ja tema lõhnale justkui lisaväärtusegi anda. Mitte et ma nüüd käiks ja nuusutaks inimesi või nii. Aga see lihtsalt on kohutavalt tähtis.

Üldiselt, ekspert meesteteemal ma kahtlemata pole. Niipalju ma suudan muidugi aru saada küll, et ideaalmehi kirjandusest - noh näiteks Darcyt - eriti paljudele ei jagu. Muumipapasid on ilmselt mõnevõrra rohkem. (Muumipapa on ju samuti omal moel vastupandamatu!)

Mõningad sügised tagasi* lugesin teistkordselt Kolme katku vahel. Võimas raamat. Täis väega mehi ja muidu huvitavaid mehi. Ilusaid ja salapäraseid naisi veel pealekauba. Kõige sügavamalt mõjus aga see koht, kus saetakse maha trepp, et kiusatused ligi ei pääseks. Tundsin seda lugedes, et näed kui kahju, et pojale nime pannes - toona oli mul siis tütrerosina kõrval vaid üks poeg - nii võrratu nimi kahe silma vahele on jäänud.

Tänaseks on see viga parandatud.

Alustada meestest ning jõuda välja oma poegadeni - see on vist patoloogiline. Aga et Mars oma poegadele mingit seletamatut militaarset väge annab, on ühtaegu naljakas ja vääramatu. Või kuidas teisiti iseloomustada last, kes vanaema pool külas olles juba kaheaastasena filmiriiulilt mammo'tahhvit nõutas ning teeb seda siiani pea iga kord, kui ta seal käib.**

Aga meestest... nojah. Inimesed mõtlevad kuidagi väga soostreotüüpselt. Värske lähenemisnurk tekitab alati elevust.

Nii näiteks teatas Lõvipoiss eile trennist tulles autosse ronides, et oli enne bussi peale minnes näinud ootepaviljonis joodikut. Too olevat palunud endale kiirabi kutsuda - oli viis päeva viina joonud ja nüüd olid jalgades krambid. Varsti oli saabunud politsei ning mure lahendamise Lõvipoisilt üle võtnud. Mu vanem poeg lõpetas oma jutu moraaliga: Emme, ära sina niimoodi tee.

Kes ütles, et mure ja hoolimine on ainult naiste pärusmaa?

*Kokku olen lugenud seda kolmel korral, alati sügisel. Nii et lehtede langemine tekitab alati tungi riiulist oma lemmikraamat välja võtta.
**Võrdluseks: vanem vend oli samas vanuses muumihull ning õde võis lõputult vaadata Nõiakivi. Militaarsed huvid pere ülejäänud liikmetel puuduvad.