Asjad, loomad ja inimesed. (Lilli pole!)

Mõni asi laheneb ootamatult lihtsalt. Nii näiteks oli tarvis võtta oma arvuti, tõsta ta auto tagaistmele ning sõita parandusse.

Ruum on inimesi täis, kõik ootavad oma kastikesi. (Õhustik meenutab paljuski kunagisi kingaparandusi.) Ruumi sisenenud parandajapoiss heidab hallile kastile vilunud pilgu: kuule, see toiteplokk on ju päris süsi! - leti taga istuv proua kleebib arvutile mingi lipiku ja mõne tunni pärast saan oma sõbra kätte. Koos uue alma materiga. Omaenda suureks imestuseks õnnestub kõik juhtmed juba esimesel katsel õigetesse aukudesse toppida ning erutusest värisevate sõrmedega saan avada oma kirjakasti.

Näed siis.

Õnn on küll eesootavate kohustuste tõttu üürike. Panen arvuti kinni ja mantli selga.

Lähen Mamma kassi õue laskma - Mamma on ise haiglas uuringutel. Kass, kes on muuseas meie Siisi poeg, ning kelle ämmaemandakski olen olnud, on loomult ettevaatlik proua. (Väliselt sarnaneb ta oma emaga äravahetamiseni, kui välja jätta asajolu, et ta kaalub umbes kolm korda rohkem. Vähemalt.) Peale telefoninõupidamist emaga kougin maadami tooli alt välja ja viin trepile.

Nüüd siis pojanatile lasteaeda järele. Kui ma uksele jõuan, hõikab üks preili valjusti: Pumpernickli ema tuli!

Ei, Väikevenna, parandavad teda teised.*

Mida Väikevend täna siis tegi?

Ajasin Kaspeliga tüdlukuid taga!

Noh, kas te kätte ka saite?

Kahetsev pearaputus.

Ei, nad jooksid nii kiilesti.

Siis Mamma juurde haiglasse. Mamma oli nimelt saanud telefonisõnumi, ja see tuli talle ette lugeda, kuna tema on põhimõtteline vana aja inimene. Väikevend rääkis, et oli lasteaias tüdrukuid taga ajanud ja ühe kinni kah püüdnud.

Veel hilisemas versioonis isale oli ta tüdruku kinni püüdnud ja pooleks saaginud. Asjaosalisele preilile olla see ka väga meeldinud.

Õhtul mängivad lapsed kolmekesi ootamatus üksmeeles Lõvipoisi toas. Kui lähen pisimat magama kutsuma, leian suurelt vennalt oma püüdlustele tuge:

Jah, sa pead magama minema, Väikevend. Sul on küll väike pea, aga suur uni!

Homme lähme kinno ka. Koolivaheaeg ju ikkagi.


*Ka lasteaias väidab mu noorem poeg nimelt, et tema nimi on Väikevend.