Interludium

*Käia Kolkjas Kala- ja sibularestoranis. Hoidud ekstreemsustest ja valid seekord ainsa kalavaba prae. (Aga perekond naudib!)

*Jalutada üle sügisese Toomemäe. Suund: kaitstav doktoritöö (mitte enda oma!). Tõmbad hõlmad koomale, astud mööda kollaseid lehti ja leiad, et see on vist esimene kord sel sügisel niimoodi jalutada.

*Käia tavalises ja 4 D kinos. Viimases koguni kahel korral, kuna päkapikkudele (alla 110 cm) pakutakse eakohast Miriami piknikku.

*Teed vanaaegseid toite. Maksakastet ja hernesuppi. Rosinakeeksi.

*Lugeda plaanitud pooleteise raamatu asemel läbi ühe peatüki pooleliolevast kriminullist. Raamat on täitsa tore, eriti viimase aja pettumusi antud žanris arvesse võttes, aga lihtsalt ei õnnestu pea kunagi lugeda rohkem kui üks lõik korraga. (Saadad näiteks Kõrrekese õppima, tuleb teine minuti pärast inimeseõpetuse töövihikuga ja teatab, et ta on valinud intervjueeritavaks oma ema. Peale intervjuud lõpetab pesumasin. Ja nii edasi.)

*Kohtuda kirjanikega. Kuigi, teisest küljest, kohtun ma ühe sellisega iga päev, ning vähe sellest, jagan sulgegi. (Nimelt on Kõrreke alustanud minu arvutis oma järjekordset romaani.)

*Jõuda plaanitud suurejoonelise treeningprogrammi asemel kaks korda vette ja kord uisutama.

Ja ongi kõik. Pükse ei jõudnud lühemaks teha. Noh, vähemalt pesud on pestud ning erinevalt eelmisest sügisest tunnistusedki allkirjastatud.