iibise pesast

Friday, December 25, 2009

Peoorjuse* aegu

I
Hooaeg algas kümmekond päeva tagasi minu töö-juure peoga. Tuleristseid said jõulukollektsioonid ja luuletused. Nii jõuluvana kui noos olid ausad. Kolm hiiglaslikku kommipakki. Ise jõudsin peole, käeselg kütmisest nõgine.

II - III
Järgmine päev jäi vahele, seejärel tulid ühekorraga peod nii Väikevennal kui Lõvipoisil. Juba hommik algas paljutõotavalt: Väikevend oli uurinud Lõvipoisi Vareseonu maski nii põhjalikult, et see vajas silmaoperatsiooni. Väikevennal endal ununes maha lips. Minu fotoaparaadil oli katki välk. Kõigele lisaks toimusid kaks jõulupidu samal ajal, nii et mõlemale alguseks ei jõudnud. Kõrreke ei jõudnud hoolimata ettepoole nihutatud hambaarstiajast ikkagi mudilaskooriga esinema. Endal polnud mahti pidulikke riideid enam selga panna. Aga seekord olin vähemalt nõe kätelt maha küürinud.

Peod ise olid toredad. Eriti Väikevenna oma. Seal oli peojuhiks kena vanem kasvatajaproua, kel komme ühtelugu midagi nosida. Ja kuna ta on helde, saavad oma osa ka lapsukesed. Seekord oli näksimiseks vaagnatäis piparkooke. Kõigile peole saabunud mudilastele pisteti kohe präänik pihku. Jõuluvna oli lahe. Peol osalesid ka päkapikud, kes kukutasid otse saalilaest alla märkmiku laste nimedega ja märkustega stiilis: M on tubli poiss, aga sööb viletsalt. Jõuluvana ise žongleeris. Ka kasvatajaproua üritas seda järele teha, paraku veeresid pallid laiali. Tema küsimusele mis te arvate, kas ma olen osavam palli mängima või piparkooke küpsetama, vastasid lapsed üksmeelselt ja kooris: palli mängima. Pidu oli üldse lõbus. Ja lühike. Tasuks kommipakk ja puidust põrsas.

Jõudsime ka Lõvipoisi etendust vaatama. Saatemuusika ei käivitunud, aga lapsed olid tublid. Pakkides kommid ja kooli logiga kruus. (Naljaks küll, aga Lõvipoisile tõesti meeldivad sellised asjad.)


Komme oli kodus palju. (Järgmiseks peoks ei mahtunud Väikevennal enam kraenööp kinni.)


IV
Järgmine hommik terendas koos Kõrrekese õhtuse peoga. Ning selgushetkega, mille kestel sain aru, et Kõrrekese klassis polnud keegi õpetaja kingituse jaoks raha kogunud. Meilisin ühele kaaslapsevanemale, kes oli just saanud kolmandalt lapsevanemaltki samasisulise kirja. Viimane oli lubanud asja enda peale võtta.

Päev ise oli jälle paras logistikaülesanne: Kõrreke koolimajja peole, Lõvipoiss trenni, seejärel Väikevennale lasteaeda järele ning kooli näidendit vaatama. Kui Kõrreke põrsana koos oma klassiga lõpulaulu laulis, pakkisin väikevenna uuesti autosse ja läksime suurele vennale trenni järele. Kõrrekese klassi pidu oli ilma vanemateta (kolmas klass ikkagi!) ning kestis nii kaua, et hakkasin juba muretsema. Õnneks polnud muretsemiseks põhjust ning Kõrreke jõudis koju, tulvil muljeid ning uhke selle üle, et olid koos pinginaabriga aidanud õpetajal klassi koristada! Kõige kummalisem aga, et õpetaja oli saanud kohe kaks pakki!

Tüdruku loosipakiga saadud film meeldis mõlemale suuremale lapsele.

V
Mõni päev möödus kummalisel kombel ilma ainsagi peota. Siis sai Kõrreke kümneseks. Pidu koduses ringis.

VI
Seejärel tuli Kõrrekese ja Lõvipoisi kooli jumalateenitus-kontsert. See oli küll üks ilus asi ning esimest korda sain tänavu aru, et jah, jõulud ongi tulekul. Saime Väikevennaga kohad poistekoori ligiduses, kõik sealsed väänikud istusid vaikselt. Lõvipoiss aitas ühel kolmanda klassi poisil ülemist särginööpi kinni panna. Lihtsalt selline hetk - aga ometi mõjus kuidagi pühalikult. Ja kui siis needsamad poisid laulsid Kõrgemäe Sõitu jõulukirikust, olid harduspisarad kohal.

VII
Järgmisel päeval tähistasime Kõrrekese sünnipäeva Mamma Mia!-peoga. Üritus oli lõbus, suvine (tresskoodiks oli suvekleit), mitte ülemäära kulukas, täis lõppematut sädinat ning tipnes maasika-vahukooretordiga. Kõrreke ise jäi rahule nii peo kui kingitustega. (Ise olin küll mõelnud end lõpuks ka korralikult riidesse panna, kuid esimesed külalised saabusid just selleks ette nähtud veerand tundi varem, nii et piirdusin katkiste sokkide vahetamisega.)

VIII
Jõululaupäevaks olid kõik kustunud. Kirikusse ega surnuaeda ei jõudnud. Kodune kuusk ei mahtunud kuusejalga. Mamma oli unustanud osta kuusele küünlad. Jõuluvana siiski käis. Salmid olid peas, käed olid puhtad ning isegi minul kleit seljas. Hanepraad oli laual. Minu valitud vein osutus vastu ootusi täiesti joodavaks. Emotsioonid keesid kohati üle. Lõpuks jäi Väikevend mu süles magama, ning kui ma ta kodus pidžaamastasin, suutis ta läbi une tuua kuuldavale vaid ühe sõna: Rebasejaht!

IX
Täna sai lõpuks ka kuusk ehitud. Kirikus käidud. Ohtralt küünlaid põletatud. Vaadatud lastega koos Lõvipoisile jõuluvana poolt toodud filmi ja mängitud Kõrrkesele sünnipäevaks kingitud lauamängu.

Kusagil on peidus ka kõige tegelik tähendus. (Tunnen end filfjonkana muumide jõululoost.)



*Sõna peoorjus tuleb ühe õpilase tööst, kus seisis kenas käekirjas nõnda: talupojad osalesid ristisõdades selleks, et pääseda peoorjusest.

Labels:

0 Comments:

Post a Comment

Subscribe to Post Comments [Atom]

<< Home