Isased ja emased. Toas ja toa taga
Vastutus järglaste saamise/mittesaamise eest on vist kõikjal emaste pärusmaa. Urbaniseerunud koduloomade puhul puudutab vastutus siis ennekõike kassiomanikku. Meie kass Siisi võtab igal reedel antikiisupilli. Isiklikult manustan pasteedimeetodil. Seni laitmatult toiminud. Aga -- kas on üks tablett siiski kuidagi võtmata jäänud või on täiskuu ka kassile saba alla löönud -- igatahes on meie majaesine paksult kõutse täis. Viis kilavate silmadega isast. Peletan neid lumelabidaga vehkides. (Isegi väike Pumpernickel on õppinud kõtt! ütlema.) Aga mitte eriti tululikult.
Milles on aga probleem? Probleem on nimelt selles, et avastasin kõutskonna oma maja piiramas eile, reede õhtul. Otsustasin siis täna minna Poe tänava apteeki. Otsus on hea, aga: Ilma retseptita me kahjuks ei saa müüa.
-- Miks? Kas te kardate, et ma neid kuidagi kuritarvitan?
-- Ei. Selline on seadus. Ma võin trahvi saada.
-- Siin on silt -- esmaspäeval on vetrinaar -- kas ma saan siis esmaspäeval tulla?
-- Kahjuks ei ole meie veterinaaril retseptikirjutamisõigust.
/.../
(vandesõnade koht)
Inimliik on mõningad viimased ajad arvatud pädevaks hädaabipille ostma ning tarvitama. Aga paraku ei ulatu pädevus siis ilmselt nende manustamiseni indlevale koduloomale.
Meie jaoks isiklikult tähendab see ukse ja akende kinnihoidmist. Väljatrügiva kassi tuppa tagasitoimetamist. Pesu toaskuivatamist -- kõutsid lihtsalt märgistavad igaks juhuks ka nööridel kuivava püksipaari. Kusjuures ei märgistata mitte ainult suhteliselt maapinna lähedale ulatuvaid asju -- kord oli peetud vajalikuks viia protseduur läbi ka Pumpernickli kuivava kaisuelevandi peal. (Puidust pesupulgad vahetasin juba eelmisel suvel plastmassiste vastu välja, kuna puit teatavasti imab kõik sisse -- nii et kui tütar pidi kooli meisterdamistundi viima puitpesupulga, oli ta õpetajale öelnud -- kõutsid pissisid kahjuks kõik eelmisel aastal täis...)
Aga mis teha. Nagu ütles elutark Lõvipoiss: Meie tänaval on ainult kaks emast kassi. Teine vist ei ole nii ilus nagu meie Siisi. Me ei tohi teda nüüd õue lasta, muidu saab ta jälle mõnelt kõutsilt seemneraku.
Polegi enam omalt poolt midagi lisada. Esmaspäeval leian loodetavast siis kusagilt ka mõne retseptikirjutamisõigusega loomaarsti.
Labels: KASSID
posted by iibis @ 8:43 PM
4 Comments:
Kas said Siisile tabletid?
Sain tabletid. Aga, kahjuks, sel ajal kui ma ise olin tablette hankimas, oli kass välja lipsanud. (Kahtluse all on tuulutusasendis olnud rõduuks -- või siis lipsas mõnel lapsel jalgade juurest läbi nii, et polnud märgatagi.) Nii et ma ei tea, mis osutub määravamaks, kas kõutsilt saadud seemnerakk või minult saadud tablett.
Loodame siiski parimat -- mitte, et mul iseenesest kassipoegade vastu muidugi midagi oleks... Aga minu isiklik pesamuna on liiga titt ja on palju tegu, et kassilapsi ta raudsest haardest vabastada. Lisaks sünniksid nad erakordselt ebasobival ajal, septembris -- no ükski inimene ei võta endale novembri algul kassi.
Oehh.
Võetakse kasse ka sügisel ja mõneti on isegi parem, kui siis võetakse, sest on kindlam, et neid ei võeta ühe-suve-suvilakassideks. Kes siis võtab, teab kindlamalt, mida teeb.
Aga pärast poegimist võiksid lasta ta steriliseerida - ausõna, see ei tee talle halba, olen mitme kassi peal näinud, et pigem on nad hiljem lõbusamad-mänguhimulisemad. See jutt, et paksuks ja laisaks lähevad, on tänapäeval jama. Ja kuna õmmeldakse haava sisse sulavate niitidega, siis pole neidki välja vaja võtta. Ja minu kassidest pole ükski pärast ka kraed kandma pidanud. Kui soovid, siis kuulan, kes Tartus kassiteadlium veterinaar on.
Ma siiski loodan, et poegi sel sügisel ei tule. Aga tegelikult ühed pojad Lõvipoisi ja kõigi teiste pereliikmete rõõmuks võiksid olla veel küll. Näiteks mõne aasta pärast, kui pesamunal kah arunatukest mõnevõrra lisandunud on.
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home