Pelmeenisupijutt*

Niisiis, hoiatan kohe ette: mingit üldistust või kõrget vaimset lendu pole siit loota (aga pelmeenisupiretsepti siiski leiab). Ühe tavalise naise tavaline päev. Või erilise naise eriline. Võta kuidas tahad.

Magamajäämine: umbes kell 2 öösel, kuna juba teine su lastest uitab öösiti ringi. Äratus: veidi enne seitset. (Vt eelmist teemat.) Silmad on valusad -- peeglisse vaadates selgub ka põhjus. Silmapõletik. Üks lastest tellib hommikusöögiks mannaputru. Teine lastest teatab, et tema ei salli mannaputru silmaotsaski. Lahendus: mannavaht. (Mis on naljakal kombel mannapudru-mittesallija üks lemmiktoite).

Hommikused turul- ja poeskäigud rattal. Öisest trallist väsinud Pumpernickel tõmbab end nii kerra, kui rattatooli rihmad lubavad, toetab pea mu tagumikule (tjah, pole just karta, et tal peaalune liialt kõva oleks) ning jääb vaevalt kümme minutit peale kodust väljasõitu tukkuma. Turul ta siiski ärkab, saab lahketelt turutädidelt oma tomati- ja kurginoosi. Koju tagasi jõudsime napilt enne vihma algust.

Kodus oli köögipõrandal mingi kummaline kollakas loik. Elukogemus näitab, et imestamise asemel (mis on täiesti tulutu tegevus) tuleb lihtsalt kindlaks teha loigu päritolu. Uriin see nagu polnud. Apelsinimahl oli juba õhtul otsa saanud. Aga, nagu selgus lõhnast, oli tegu kalakonserviga, mida Lõvipoiss (nagu selgus allakirjutanu uurimistööst) oli avanud. Konservi ise leidsin prügikasti ja rohelise kilekoti vahest (Mul läkski see kaduma, selgitas Lõvipoiss.)

Seesama Lõvipoiss oli juba vähemalt nädala soovinud, et teeksin pelmeenisuppi. Tegingi. Panin sisse turult toodud värsket kraami -- mugulsibul ja porgand pannilt oliivõliga läbi praetult, lillkapsas ja hernes ja siis muidugi pelmeenid (ikka Uvicu omad), lisaks sibulapealsed ja petersell. Sai hea. Pumpernickel, kes tavaliselt pelmmene ei söö, sõi kolm kausitäit. Nii et loodetavasti oleme udmurtide ees rehabilteeritud.

Uuena tuli Pumpernickli streikimine lõunase magamaminekuga. Surusin teda ikka järjest voodisse (enda silmad vajusid küll juba kinni). No lõpuks sai uni meist siiski võitu, ka mina magasin tunnikese. Mis õndsus.

Lõvipoiss ja Kõrreke õnnestus panna oma tube koristama. Lõvipoiss küll veidi solvus, kui pidin käima meenutamas, et tuba tähendab ka voodialust ja kirjutuslauatagust, kuid lõpuks ta siiski leppis mu veidrate arusaamistega.

Kui Pumpernickel ärkas, sõime kõik koos ära terve kamašokolaadi. Noh, neljakesi pole see ka mingi kunst. Väntasime ratastel Lõunakeskuse juurde ning sealt istusime rongile**. Rongil avastasin, et Lõvipoisi särk oli häbiväärselt plekiline.

Teel Mamma juurde nägime Lõunakeskuse parklasse suunduvat pulmarongi. Jah, kellele missugune rituaalne pühapaik -- mõnele pronkssõdur, mõnele kaubanduskeskus. (Kusjuures, ma pole tegelikult väga kindel, et need esimesed mulle teistest mõistetamatumad oleksid.) Mamma juures korjasime ära viimased (no võib olla ka eelviimased) maasikad, lapsed sõid juba-valminud vaarikaid ning mitte veel väga valmis kirsse. Lõpuks olid marjadest plekilised ka Kõrrekese ning Pumpernickli riided, nii et väljanägemise osas oli pilt oluliselt ühtlustunud. Täna oli Mammal õnnestunud ära anda kõik oma kolm allesjäänud kassipoega ning lapsed kuulasid huviga, missugustele inimestele missugune poeg sai.

Kodus: pesemine, Sigatüügas -- ja kaks magavat ning üks mittemagav laps. Tundub, et pesamuna on jõudnud mõistmisele, et magamisele kulutatud aeg on kasutu ning mängib küll nukunõude, küll autopuslega, tirib mu pliiatsitopsist pastakaid ning lappab ajalehte (mille lugemiseni ma ise veel täna polegi jõudnud). Selline tegus õhtupoolik siis.

Ja selline pelmeenisupipäev siis ja pelmeenisupijutt.

pee-ess: jutu prevjuus ülevaatamise ajal on pojapõngermann põrandal uinunud, auto kõhu peal.

--
*Pealkiri on parafraseering ühest Ramloffi postitusest, kus sellist igapäevaelu juttu nimetatakse oasupijutuks. Vastandades seda siis vaimsetele teemadele. Nii et võtan endale koos pealkirjaga täieliku vabaduse olla mittevaimne.

/Kas sellisel jutul on üldse mõtet? võib siis nüüd küsida. No teatud teraapiline efekt kirjutajale ikka, kui mitte muud./

**Kes ei tea, siis reedest laupäevani tiirutab Lõunakeskuse ja sealt edasi ehituspoe parklas väike rong. Väljub igal pool- ja täistunnil ning on täiesti tasuta.