Tüdrukust, kes pidi haige jalaga toas lebotama

Meie Kõrrekese haige jalg (http://iibisepesast.blogspot.com/2008/06/meditsiinilised-ksimused.html) annab ennast tunda valitud hetkedel. Noh, vennaga koos mängida saab, aga toakoristamise ajaks hakkab jalg valu tegema. Oleme ikka kenasti külma peale pannud ja sidunud.

Kõrrekesele iseenesest meeldivad sellised omaette-tegevused päris hästi -- ta võib tundide kaupa lugeda (ikka päev ja raamat, nagu mul endalgi omal ajal), pabernukkudega mängida või mingeid muid omi mänge välja mõtelda. Lõvipoiss on sellest mõnevõrra alati häiritud -- tema omaette-olemise vajadus on pisut väiksem ja ühistegevuse oma sellevõrra suurem. Praeguse leborežiimiga oli ta mõned päevad Kõrrekesega solidaarne. Välja eriti ei kippunud. Aga eile tulid naabrite lapselapsed (Lõvipoisi-vanused kaksikud) siia ja Lõvipoiss on nendega mänginud teist päeva.

Kõrreke püsis algul toas. Siis küsis, kas võib teiste lastega juttu rääkima minna. No lubasin. Siis mängiti trepil nukunõudega. Ei näinud põhjust keelata. Küll aga keelasin karmilt jooksmise, jalgrattaga sõitmise ja puude otsa ronimise. No nõnda -- õhtul läksin oma lapsi tuppa ja duši alla kamandama -- ja nägin Kõrrekest, kes sõidab tõukerattaga.
.
Mul läks meelest, ütles ta esmalt.

Ning siis, järgi mõeldes ja minu peale pahasena: Aga sa ju ei keelanud tõukerattaga sõitmist.

Tjahh, ei keelanud. Ei keelanud ka keksu mängida, rulluiskudega sõita ega kolmikhüpet.